Mathiase kümnes elukuu

Mathiasel on täna 10. minisünna! Koogivalik oli poes kehvavõitu, aga miskit siiski leidsime ja seekord läks sünnapiltide tegemine ka päris libedalt – ei ühtegi plätserdust ega määrdunud riiet. Uskumatu, et JUBA on jäänud ainult 2 kuud veel koogisöömist enne kui pikem paus tuleb! 😀 Ehk siis Mathias on veel AINULT 2 kuud pisike beebi ja siis hakkab juba suureks lapseks. Tegelikult tundub ta praegugi suure lapsena kui võrrelda seda milline ta päris pisikesena oli. Googeldasin üks päev, kes temast pärast beebi olemist saab ja leidsin, et siis nimetatakse teda kuni kolmanda eluaastani maimikuks.

Mathias on siin viimase kuu jooksul nii palju uusi asju õppinud, et mul ei tule kõik meeldegi. Kõne poolest olen nüüd kindel, et ta saab aru mida “mämm-mämm” tähendab. Veel saab ta (lisaks Simbale) vist aru, kes on issi. Kui sirutada talle käed ette ja öelda “tule siia”, siis ta tuleb. Samuti olen märganud, et ta peab dialoogi. Ta küll räägib oma tita keeles, aga on aru saada, et ta ootab kuni vestluskaaslane oma jutu lõpetab ja siis räägib omalt poolt vastu. Siiski on päevad erinevad ja mõnikord on ta väga jutukas, teinekord päris vaikne. 7. jaanuaril nägin esimest korda, et ta kasutab näpitshaaret ehk siis võtab pöidla ja nimetissõrme vahele midagi. Eriti hea on selle haardega Simba liivakasti kive võtta. Ma olen ikka mitu korda tal neid suust pidanud ära korjama, täitsa õudne kohe! 😀 8. jaanuaril õppis ta ära voodile või diivanile ronimise ning neilt pepu ees alla tulemise. Praeguseks on selle oskuse kasutamine kuidagi soiku jäänud. Ta küll oskab kui väga tahab ja midagi vaja saada on diivanilt või voodilt, aga aktiivselt neid ei harjuta. Selle kuu tähtsündmus on ilmselt kõndima hakkamine! Tema füüsilist arengut vaadates tunduski, et ilmselt ta läheb varakult kõndima ja no 9-kuuselt on minu meelest pigem varem, kui arvestada, et keskmiselt hakatakse kõndima 1a-1a 2k vanuselt. Igatahes 11. jaanuaril tegi ta ühe väikese sammukese. 21. jaanuaril tegi juba 7 sammukest ja 22. jaanuaril 10 sammu. Alates eilsest kõnnib ta pikemaid vahemaid koos vahepealsete peatustega. Enam ta ei viska ennast kõndimise “lõpus” käpukile, vaid oskab seisma jääda ja rahulikult ka käpuli minna. Seega on tema tasakaal väga palju arenenud. Lisaks sellele oskab ta ennast seistes ümber pöörata ja kõndimisel suunda muuta. 24. jaanuaril õppis ta ära asjade lükkamise mööda põrandat. Nii et nüüd ta muudkui lükkab oma mänguautot, käimistuge, raamatuid, Simba transpordipuuri jm mööda põrandat. 😀 Raamatutega seoses, pidin tal kaks raamatut ära peitma, sest ta närib/sööb neid nii hullusti. Raamatukoi ikka küll – isassse! 😀 Kaks õnnetut kukkumist oli ka. Eile kukkus ta põsega kapi nurga otsa niimoodi, et tuli lausa sinikas põsele ja täna kukkus lõuaga kapi nurga otsa ning sellest jäi ka lõua alla väike punane jälg. Üldse muutub ta vahepeal (tavaliselt õhtuti) eriti ulakaks ja hakkab kiirendama ja nii neid kukkumisi tuleb.

Selle kuu jooksul suutis Mathias jälle haige olla – nohu, kerge köha ja ilmselt oli tal kurk ka natuke valus. See haiguste periood on ikka jube küll. Õnneks nüüd vist hakkab vaikselt see mööda saama. Selle kuu sisse jääb veel kolm “esimest”. Üks nendest on esimene aastavahetus, mille Mathias täiesti maha magas. Meie vaatasime seekord ilutulestikku kodus köögi aknast ja linna oma nägi täitsa hästi. Esimeste hulka kuulub ka esimene juukselõikus, mille tegin mina. 😀 Mathiasel oli tukk juba nii pikaks kasvanud ja pidin selle ära lõikama. Ega mul see juuste lõikus pole kunagi välja tulnud nii et seegi kord ei erinenud. Järgmine kord läheme juba päris juuksuri juurde. Väljas me eriti käinud ei ole ja seda puhtalt minu laiskusest. Lühemaid otsi oleme teinud, no näiteks poodi ja Mesikäpa halli, kus Mathias käis esimest korda naiste käsipallimängu vaatamas. Üleeile ehk 23. jaanuaril tegi Mathias oma esimese kelgutiiru ja tundus, et talle täitsa meeldis. Onutütar sai ka teda vedada ja temaga koos tegi Mathias oma esimese väikese liu kallakust alla. Kuna Mathiasel veel käruosa vankril kasutuses ei ole, siis see oli üks esimesi pikemaid väljas ringi vaatamisi (kui autosõidud välja arvata) ja eks uudistamist jagus palju. Aga egas midagi, oli selline tavaline ja rahulik kuu.

8. jaanuaril käisime 9. kuu kontrollis ja saime lõpuks ilunumbreid ka teada: pikkus 75 cm, kaal 9510 g.

Arsti juures käimisega oli selline lahe lugu, et mina läksin juba 7ndal Mathiasega rõõmsalt ukse taha ootama, sest arvasin, et on kaheksas. Kutsusin veel Markuse ka tol päeval kaasa, nii et raiskasin tema aega kah kõigele lisaks. Alles ukse taga tuli pähe, et oot oot – täna ju pole teisipäev (tittede vastuvõtt on teisipäeviti). Pakkisin siis Mathiase kokku ja läksime koju tagasi. Õige visiidiaeg oli 8ndal! Mina ja minu hea mälu! 🙂

img_4186
Simbat järgi tegemas
img_4232
Esimesel kelgutiirul
img_1385
Miks sa nii nunnu oled?!

2 kommentaari “Mathiase kümnes elukuu

  1. Nii lahe, et Matu kõnnib!! Ma ikka ootasin kaua kaua kaua kaua kaua… enam ei jõudnudki oodata, kuid lõpuks siiski… Varsti siis koos õue jalutama 😉

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s