Minu nädala hommikusöögid

Minu oktoobrikuu eesmärk oli süüa iga päev hommikusööki. Nimelt ma ei söönud tavaliselt enne tööd mitte midagi, sest hommikuti on ju kiire ja ma ei tahtnud söögi tegemise pärast varem ärgata. Oktoobris võtsin hommikuti söömise aga prioriteediks ja võtsin selle aja hommikul, et midagi ikka süüa jõuaks. Kuigi mu keha oli lõpuks harjunud, et saab ka ilma hommikusöögita hakkama, siis ma ikkagi tunnen, et mulle sobib rohkem see, kui ma olen söönud korraliku hommikusöögi – mul on rohkem energiat, mõte töötab paremini, kõht ei ole tühi juba mitu tundi enne lõunat ja päeva jooksul on vähem muid isusid. Ega’s midagi, kui et nüüd tuleb samamoodi edasi toimetada. Selleks, et ma hommikuti süüa tegema ei peaks, siis teen eelmisel õhtul kõik ettevalmistused ära ja hommikul on siis ainult kas mikrokas soojendamise või külmkapist välja võtmise vaev ja no muidugi söömise vaev. 😀

Esmaspäev – kaerahelbepuder mee ja munasalatiga

Kuna ma siin poolenisti Orgutan, siis see on Erik Orgu retsept ja seetõttu ma seda jagada ei julge, sest arvatavasti ei tohiks tema programmist niisama retsepte laiali jagada. Õnneks ütleb retsepti nimi ja pilt rohkem kui tuhat sõna. 😀 Mulle see söök meeldis. Tegin väiksema koguse, kui retseptis ette nähtud oli ja jumal tänatud! Ma ei oleks seda retseptikogust suutnud ära süüa. Üldse on mul enamus Orgu retseptidega nii, et need kogused on liiga suured mu jaoks, aga nüüd ma vähemalt ei tee enam pimesi retsepti järgi, vaid ikka vaatan umbes palju ma reaalselt ära jõuan süüa. Siiamaani on toiminud, kõht tühjaks ei jää ja püsib piisava aja ka täis.

Teisipäev & kolmapäev – kaerahelbepuder mee ja peekonisalatiga

Jällegi Orgu retsept. See oli ka väga maitsev, aga esmaspäevane munasalatiga retsept meeldis mulle rohkem.

Neljapäev – kaerahelbepuder mee ja kanasalatiga

Jälle Orgu retseptidest ja jälle kaerahelbepuder. Ma võiks vabalt igal hommikul igas erinevas variandis kaerahelbeputru süüa. 😀 Kanasalatiga retsept meeldis mulle nendest kolmest pudruretseptist kõige vähem. Seda kindlasti uuesti ei teeks ka. Ei lähe lihtsalt see paljas kana niimoodi peale eriti.

Reede & laupäev – soolane kõrvitsapüree

No kuna meil siin oli kerge kõrvitsauputus, siis tuli üks hommikusöök ka kõrvitsaga teha. Orgu retsept, seega kahjuks jagada ei saa. Muidu iseenesest oli retsept lihtne ja küllaltki kiiresti tehtav. Söök oli ka jällegi hea, aga ma ei viitsiks vist ainult selle retsepti pärast hakata kõrvitsat puhastama… ainult võib-olla siis, kui oleks mõni väiksem kõrvits.

Pühapäev – kanasalat

Viskasin kõigist jääkidest ühe salati kokku, sest üks asi, mida ma absoluutselt ei salli, on toidu raiskamine. Seega tuli kõik perad ära kasutada. Kana, jääsalat, kurk, tomat, natuke soola ja valmis. Midagi erilist see polnud, aga jääkide hävitamise nimel käis küll! 😀

Kõrvitsapüreesupp

Meil jäi Halloweenist üle kaks kõrvitsat ja otsustasin teha Liisa Pärnpuu jagatud retsepti järgi kõrvitsapüreesuppi. Retsept iseenesest on lihtne, ainuke tüütu osa on muidugi kõrvitsa puhastamine, aga selles oli abikäeks Markus ja kahekesi said kõrvitsad kiiresti puhastatud. Tahtsin blogisse ka selle retsepti kirja panna, nii et siin see siis nüüd on…

Vaja läheb:

  • 1 l vett
  • 700 g puhastatud kõrvitsat
  • 2 porgandit
  • pool lillkapsast
  • puljongikuubik
  • 1 spl merevaiku
  • sool, pipar, vürtsköömned
  • peale paneeritud kana, kõrvitsaseemned, till, oliiviõli

Mina viskasin kõik juurikad korraga potti keema, lisasin puljongikuubiku ning lasin kõigel täiesti pehmeks keeda. Lisaks vaatasin, et vesi oleks piisavalt ära aurustunud, et supp vesiseks ei jääks. Kahjuks ma aega ei vaadanud, aga pakuks, et kogu keetmisprotseduuri peale läks kuskil 20-30 min. Seejärel lisasin merevaigu ja maitseained ning püreestasin saumiksriga ühtlaseks. Mul oli ostetud poest valmis paneeritud kana, nii et viskasin selle ahju 10ks minutiks ja oligi kogu söök valmis.

Kofeiinist ja alkoholist vabaks

Alustan alkoholiga, sest sellega oli lihtne. Otsustasin, et septembrist ei joo ( 😀 ) ja ei joonudki ja siiamaani ei ole joonud. Okei, ühe korra maitsesin ühe väga väikese tilga ühte uut kirsiõlut, aga rohkem pole alkoholi tarbinud nüüdseks siis 2 kuud. Mu eesmärgiks pole karsklaseks hakata ja kindlasti mingi aeg jälle tarbin alkoholi, aga otsustasin, et selleks peab hea põhjus olema (st arvatavasti mingi väga hea pidu või hea/suur põhjus alkoholiga tähistamiseks) ja niisama enam alkoholi ei tarbi. Suvel läks mul kuidagi käest ära, sest vahepeal oli nii, et iga nädal sai natuke midagi tarbitud. Üldiselt mulle alkohol ei meeldi juba maitse pärast ja on vähe selliseid alkohoolseid jooke, mille maitse mulle tõesti meeldib, aga vot suvel sattusid ostukorvi liiga tihti need head ja värsked joogid. 😀 Ja mulle ei meeldinud see – ma ei tahtnud olla see, kes kodus niisama lõõgastuseks joob mõne või rohkem kui mõne alkohoolse joogi. Mul ei olnud seda varem vaja ja kindlasti ei tahtnud nii halba harjumust endale külge harjutada. Seega tuli see lõpetada. Samuti ei näe ma mõtet igal koosviibimisel mõned pokaalid/klaasid miskit juua. Ma mõtlen, et kui juua siis juua korralikult ja põhjusega. 😀 Jahh, ma tean, et see on ka väga kahjulik, aga mis mõttega ma igal üritusel törtsutan seda alkoholi sisse, kui pähe see nii kui nii ei hakka ja iga tilk on ju kahjulik. Eestlaste peolauas peab muidugi põhjalikult võitlema ja seletama, miks sa ei joo, aga õnneks olen ma tavaliselt autojuht, seega sellega on korras. 😀 Igatahes jahh.. edaspidi joon alkoholi siis, kui on selleks minu jaoks hea põhjus ja ma tunnen, et ma ise tõesti tahangi juua, mitte sotsiaalsest survest või niisama harjumusest õhtuti lõõgastuseks.

Ma ei ole alkoholist eriti pilte teinud ja see on ainuke story pilt, mis ma suutsin leida. Igatahes, see on üks jook, mida suvel sai proovitud ja mida ma enam kunagi ei joo, sest see ei olnud üldse hea.

Nüüd aga kofeiini juurde… sellest loobumine tuli raskemalt ja selleks läks mitu katset. Raskemaks tegi asja see, et kõik ju ümber kogu aeg joovad kohvi – tööl päeva jooksul pidevalt tehakse kohvi, õhtuti pidulauas koogi kõrvale. Siiamaani tegelikult aeg-ajalt isutab ja kui ikka väga tahaks kohvi juua, siis muidugi joon ka. Ma lihtsalt ei tahaks enam seda igapäevast (ja kohati ka mitu korda päevas) tarbimist, sest ma tundsin, et kofeiini tarbimine on seotud mu tihedate peavaludega, kehva une ja uinumise probleemidega. Nüüd, kui ma nii palju kohvi enam ei tarbi, siis mulle tundub, et kohvi joomine võis nende hädadega seotud olla küll. Ja üldse, mulle ei meeldinud mõte, et ma olen mingisugusest asjast sõltuv.. no mis mõttes ma PEAN kohvi saama, muidu ei saa elada. Ei ole ikka nii küll!!! 😀 Kohvi asemel joon nüüd teed ja kuigi mõnes tees on vist kofeiini ka sees, siis tee joomine mind siiski nii palju ei mõjuta. Pigem muudab tee joomine rahulikuks. Kohvi võtan nüüd tavaliselt siis, kui ma olen ikka megamega väsinud ja tõesti on vaja juua. Praegu ei mäletagi, millal ma viimati jõin kohvi ja enam nii väga ei igatse ka ja ei ole sellest sõltuvuses.

Nii halb pildikvaliteet, aga pildil siis kofeiinijoogid
Hommikukohv
Ja veel üks hommikukohv

* Vaatan neid pilte ja piltide kvaliteet on ikka nii halb. Ei tea, mis siin vahepeal juhtunud on, sest varem olid täitsa hea kvaliteediga pildid ju. Peab vist hakkama uue telefoni peale mõtlema lõpuks…

Simba hammaste protseduur

Mõtlesin, et tulen pajatan natuke Simba esimesest, aga kindlasti mitte viimasest, hammaste protseduurist. Ma olen nüüd viimased 2 aastat Simba hambaid pesnud regulaarselt ja sellest viimased aasta aega (või ehk rohkemgi) seda teinud igapäevaselt. Ausalt öeldes suht tüütu kohustus, aga kui olen looma võtnud, siis tuleb tema eest hoolitseda ka ja 1x päevas need paar minutit ei võta tükki küljest. Nüüd mul ongi juba nii harjumus sees ta hambaid pesta, et ma ei kujutagi teistmoodi ette (mis siis et tüütu, ikkagi pesen). Igatahes ütles Simba hambaarst, et hammaste pesu on ainult kasuks tulnud ja tänu sellele olid ta hambad täitsa heas seisukorras.

Simba käis nädal tagasi EMÜ Loomakliinikus hammaste kompleksprotseduuril, kus tal võeti hambakivi ära, kaardistati hambad ja tehti hammastest/lõualuudest röntgen. Arsti juurde tegelikult pöördusimegi sellepärast, et tal olid üleval tagumised hambad nii koledad kollased ja pruunid. Nüüd peale puhastamist on hambad väga ilusad valged ja puhtad. Praegu siis ongi nii, et tuleb jätkata igapäevase harjamisega. Tegelikult ma alguses hakkasingi regulaarselt ta hambaid selle tõttu ka pesema, et tal oli värvimuutus hammastel ja lootsin, et ehk läheb hammaste pesemisega paremaks, aga ei läinud ja lõpuks oli ikkagi vaja hambakivi eemaldus teha. Simbal läks seekord hästi, sest hambaid eemaldama ei pidanud ja pääseski ainult puhastamisega.

Ma olin seekord millegipärast nii mures tema pärast, sest ma mõtlesin kogu aeg, kuidas ta peab seal üksinda kartma ja et ta ju ei tea ka, mida temaga tegema hakatakse. Ei teagi, miks selline hellik olin. 😀 Äkki sellepärast, et ta oli seekord arsti vastuvõtul rohkem kartlik kui tavaliselt on olnud. Kuigi arst oli supertore ja väga hea Simba vastu. Eks Simba ise oli ikka hirmul arvatavasti ja kõige lõbusam minek ja tulek just ei olnud, aga üldiselt läks siiski kõik hästi ja plaanipäraselt. Simba sai vist päris kiiresti protseduurile, sest 9ks sai ta kliinikusse ja 11 juba helistati, et võib järgi tulla. Simba oli koju tulles muidugi super out of it. Kohmerdas natuke ringi, üldiselt pigem eelistas ühe koha peal olla ja võimalusel seina vastu toetada. Õhtuks oli tal juba olemine selgem ja ilmselt enesetunne siis ka parem. Panen siia pildi ka, milline ta oli. Näost kohe näha ta olek. 😀

Product Empties

Product empties ehk tooted, mille ma olen lõpuni ära kasutanud ja minu arvamus nendest. Postitus on inspireeritud product empties Youtube’i videotest (ilmselgelt). Mulle täiega meeldib selliseid videosid vaadata ja miks mitte ka ise üks selle teemaline postitus teha. Tegelikult on nii, et ma ei viska enam mitte ühtegi toodet niisama ära ja kasutan kõik asjad lõpuni. Mingit jura ma kokku ei osta ja mõtlen oma ostud läbi nüüd. Nooremana sai ikka igasugu jama kokku ja koju seisma ostetud, jube mõeldagi. Säästan raha ja võib-olla mingil viisil ka loodust.

Bioderma Photoderm SPOT-AGE SPF 50+

Ostsin selle toote lootuses, et see on sama hea, kui Bioderma tavaline SPF kreem, aga kahjuks pidin pettuma. Päikese eest kaitseb ta hästi, selle eest kindlasti plusspunktid, aga kuna see ongi SPF-kreem, siis see on nagu iseenesest mõistetav, eksole? Koostise tekstuuri poolest on see sarnane eelnevalt mainitud Bioderma tavalise SPF kreemiga. Põhjus, miks ma selles tootes pettuma pidin oli see, et selle kreemi lemmiktegevuseks on minu nahal rulluma hakkamine. Vahet pole, kas panna alla seerumeid, niisutavaid kreeme või üldse mitte midagi, pesta iga skincare stepi vahel käsi või mitte, ikkagi see saadanas hakkas rulluma. Lõpuks ma siis kasutasingi selle niimoodi lõpuni, et ei pannud selle päikesekaitsekreemi alla mitte ühtegi teist toodet, sest nii ta rullus kõige vähem. Lisaks hakkas see päeva jooksul mingi aja peale maha tulema nagu väikese pudina/väikeste tükikestena. Ei soovita ja uuesti ei osta, 3/10st.

Bioderma Photoderm MAX SPF 50+

Nonii, räägimegi siis sellest tavalisest Bioderma SPF-kreemist. Vot see on üks super toode! Sellise parajalt vedela koostisega, ei jäta mingit white casti (valget maski?) näkku, kaitseb väga hästi päikese eest (I mean, terve suve jooksul ei päevitunud mu nägu ära, aga keha päevitus, sest ma ei viitsinud sinna panna päikesekaitsekreemi, nii et tekkis hea võrdlusmoment), EI RULLU, ei tule päeva jooksul tükikestena maha, sobib väga hästi meigi aluskreemiks, on mõistliku hinnaga, parfüümivaba, ei aja silmi kipitama. 10/10st, ostan kindlasti uuesti.

HOIA looduslik deodorant

Toote pakend on ilus ja loodussõbralik, aga selle toote kätte saamine ei ole kasutajasõbralik. Tuleb üsna palju jõudu kasutada, et toodet üldse kätte saada. Peale kandes tuleb ka suht kõvasti ikkagi suruda, et miskit kaenla alla jõuaks. Ja kui toode on kaenla alla lõpuks saadud, siis tuleb kätega see laiali hõõruda, sest muidu jäävad suured valged deodorandi tükid kaenla alla. Kui deodorant on kaenla alla laiali hõõrutud, siis jätab küll sellise hea kuiva tunde ja kergema higistamise vastu aitab hästi. Kui ikkagi tugevalt higistada, siis ei päästa see midagi. Plusspunktid selles osas, et toode ei ärrita (saab ka kohe pärast raseerimist kasutada) ja on alumiiniumivaba. Uuesti ei osta, 4/10st.

Sünnimärgi eemaldamine

Mõtlesin, et võiks teiega jagada oma sünnimärgi eemaldamise kogemust. Lasin endal sünnimärgi eemaldada näolt, täpsemalt lõualt. Olin seda juba pikemat aega kaalunud ja lõpuks siis ikkagi otsustasin, et laseks selle ära võtta. Otsisin välja koha, kus see eemaldada lasta, milleks osutus siis Clinica ilukirurgia kliinik Tartus ja arstiks oli dr Triin Vasar (ma loodan, et ei eksi nimega). Soovitan seda kliinikut kindlasti, sest personal oli väga professionaalne ja sõbralik, üldse jättis kogu suhtumine ning patsiendiga suhtlemine ja tegelemine väga positiivse mulje.

Mul on lõual olnud see sünnimärk juba väiksest peale ja see on muudkui suuremaks ehk siis laiemaks ja kõrgemaks kasvanud. Arst ütles konsultatsioonis, et see suureneb aja pikku veelgi. Lisaks kasvasid sinna kogu aeg karvad, mida tuli siis pidevalt eemaldada pintsettidega ja selle sünnimärgi sisse/alla/peale ma ei tea kuhu 😀 tekkis aeg-ajalt punne (sorri kui TMI). Ja minu arust näeb ilusam välja ka, kui seda sünnimärki seal lõual ei ole.

Kõigepealt oligi siis konsultatsioon, mis oli üsna lühike, aga mis seal ikka pikalt rääkida… Arst vaatas sünnimärgi üle, tegi sellest pilti ja panin kirja juba lõikuse aja. Sünnimärke saab eemaldada laseriga või lõikusega ja minul tuli eemaldada lõikusega. Eks selleks see esmane konsultatsioon ongi, et arst saaks määrata eemaldamise viisi.

28. september läksingi siis lõikusele, mida ma kartsin minimaalselt. Ma kartsin tegelikult rohkem seda tuimastussüsti, sest see ei tundunud eriti mõnus asi. Pmst oli see sama nagu hambaarsti juures tuimastuse tegemine, ainult et süst tehti vist otse sünnimärgi sisse, kui ma õigesti aru sain. Vähemalt tunnetuse järgi oleks nii öelnud. Ise ma muidugi ei näinud mis tehti ja jumal tänatud, kuigi ilmselt seal ei olnud midagi hullu niikuinii, aga ma ise lihtsalt ei kannata neid protseduure pärast sünnituse kogemust. Ma ei tea miks, aga ma olen sellest ajast saati palju rohkem valukartlik ja nõrganärvilisem meditsiiniliste (rõvedate 😀 ) protseduuride suhtes. Anyways, tulles tagasi teema juurde siis süst ise ei olnud valus, aga see rohi oli veidi kibe. Tuimastus mõjuma hakkas siis mõned minutid arst ja õde toimetasid seal mu lõua kallal ja tehtud ta oligi. Mitte midagi hirmsat seal ei olnud ausõna ja karta ei ole ka midagi. Pandi mulle siis plaaster lõua peale ja nädala pärast pidin ennast uuesti näitama minema.

Mul püsis plaaster 6 päeva peal ja 7ndal päeval oligi juba arstile näitama minek. Haav oli ilusti paranenud ja arst arvas, et siit jääb väga ilus arm ja kõik paraneb kenasti.

Kogu ettevõtmine läks kokku maksma 75 € arsti konsultatsioon, 300 € lõikus ja 50 € histoloogiline uuring ehk 425 €. Seega peab päris korraliku summaga ikka arvestama, kui oma lõbuks tahad sünnimärki lasta eemaldada. Mina olen siiamaani tulemusega igatahes rahul. 🙂

Proovisin leida pildi, kus on kõnealune sünnimärk hästi näha ka ↑↑ Seda sünnimärki seal siis enam ei ole 😀

Niisama plära

Eelmises postituses andsin teada, et olen tagasi blogimas, aga ise olin nüüd jälle üle kuu aja vait. Ei suuda olla järjepidev blogiga ja kui ongi viitsimist olla, siis ei ole ideid millest postitada. Mul on kuidagi blokk ka tekkinud selle osas, mida ma soovin jagada ja mida mitte ja ongi raske leida seda tasakaalu – mida võiks/peaks/tahaks avaldada ja mida mitte. Samas mulle meeldib blogida ja ei tahaks seda päris kõrvale ka jätta, vähemalt mitte praegu veel.

Täiesti teisel teemal jätkates, siiiis… nii hea on, kui kooliasju enam tegema ei pea ja mingid ülesanded või lõputöö kirjutamine ei tiksu kuklas. Peale tööd on õhtud vabad ja saab teha, mida tahad. Kuigi ma ei tea, kauaks see nii jääb, sest mul vaikselt liiguvad mõtted ühe teise eriala ja karjääri muutmise suunas. Kuna miski pole veel kindel (sh ka mitte mu mõtted edasiste plaanide osas), siis ma praegu pikemalt sellel ei peatuks.

Mu tööl käimine on muidugi omaette nali praegu, sest umbes korra kuus on Mathias haige ja mina siis pean olema temaga hoolduslehel. Mis muud kui lasteaias käimise rõõmud. Kevadel ja suvel, kui ta oli kodus, ei olnud ta kordagi haige. Praegu olen ka temaga veel selle nädala lõpuni kodus. Seekord oli tal mingi eriti vastik haigus. Palavik 4 päeva, kõrvavalu, peavalu ja kui need üle läksid, siis tuli kohe peale nohu ja köha. Sain Mathiase käest ise ka haiguse ja viimased 4 päeva on selline tuumanohu olnud, et ma ei tea… ja palavik oli mul endal ka 2 päeva. Ma olin viimati palavikuga haige mingi 2 aastat tagasi. Aa sellest ajast on mul “hea” storytime ka.

Mul oli tookord suht kõrge palavik, ikka mingi siuke 38+°C ja mul oli vaja kooli praktikumi kohale ronida. Ma ei mäleta, kuidas ma suutsin ise sõita Põlvast Tartusse ja tagasi. Praktikumist mäletan ainult nii palju, et pilt suht virvendas, keskenduda ei suutnud absoluutselt ja tahtsin kogu aeg ainult pikali olla (mida ilmselgelt teha ei saanud). Siiamaani imestan, kuidas ma suutsin seal ära käia. Kui te nüüd küsite, miks ma sinna haigena kohale ronisin, siis põhjuseks oli see, et ma ei tahtnud puudutud praktikumi eest referaati või esseed kirjutada (ei mäleta enam kumba puudumise eest tegema pidi). Põhimõtteliselt ma ei kahetse, et käisin, sest kirjatööst pääsesin, aga kogemuse mõttes 10/10st ei soovita. 😀

Igatahes, praegu ootan kannatamatult kuna see nohu üle läheb, sest tahaks normaalselt hingata, magada ja süüa jälle. Ja siis tahaks tööle ka minna, sest raha on vaja teenida. Lõpetangi siinkohal praegu ära ja loodan, et ma suudan järgmise postituse teha varem kui kuu aja pärast! 😀

Siis kui tööl sai käidud ehk mina tööl 😀

Ma olen tagasi!

Tere-tere, kes siia veel alles on jäänud! Pole veebruarist saadik näinud ja nüüd on vist viimane aeg endast jälle märku anda. Tegelikult oleks võinud veel varemgi ennast ilmutada, aga pärast ülikooli lõpetamist läks elu kuidagi nii ruttu mööda, sh ka puhkus, et ma ei jõudnudki siia. Nüüd siis olen kraadi võrra kangem ja üle mitme aasta uuesti tagasi töö-kodu-töö rütmis. Võttis ikka natuke aega, et selle töö kammitsais elurütmiga harjuda, aga nüüd on juba täitsa enam-vähem. Hommikuti vara ärkamine ei ole ikka veel mu lemmiktegevuste hulgas, aga tuleb lihtsalt ümber harjuda.

Mis ma siis vahepeal teinud olen? Kirjutasin muidugi magistritööd mitu kuud järjest. Kui töö valmis sai, siis järgnes sellele muidugi megahull pabistamine töö kaitsmise pärast ja siis lõpuks kaitsmine ise, mis tegelikult läks minu meelest väga hästi ja kaitsmise ajal ei olnud enam mingit närvi, vaid suutsin täitsa rahulikult asja võtta. Kaitsmist kartsin ma hullult sellepärast, et Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpetades läks mul kaitsmine maru halvasti ja sellest kogemusest jäi nii halb mälestus. Muidugi ma siis pablasin, et sellel kaitsmisel läheb ka samamoodi, aga õnneks seekordne kaitsmine tekitas ainult positiivseid emotsioone ja jättis hea tunde/mälestuse. Seega sai see esimene halb kogemus uue parema kogemusega natuke silutud. 🙂

🎓 Master of Science in Physiotherapy

Ülejäänud suvi läks töötamise ja puhkamise rütmis. Sõitsime natuke mööda Eestimaad ringi ning käisime juuli alguses Saaremaal ja augusti alguses Toilas puhkamas. Viimasest üritasin ka Windowsi videoredaktori abil mingi väikese video kokku panna, aga no see tulemus on nii algeline et jube! Panen siia video, aga omal vastutusel vaatate… 😂

Saaremaal käigust ka mõned pildikesed.

Sel suvel sai veel mitmeid üritusi külastatud. Näiteks sain esimest korda elus pulmas käia. Tegelikult oli sel suvel isegi kaks pulma, kus käia sain – üks suurem, teine väiksem pulm – mõlemad olid väga toredad ja ilusad sündmused. Selles suuremas pulmas ma muidugi lahistasin nutta, mida oligi arvata, sest ma piripill, aga no nii ilus oli kõik ja no ma ei tea… tuleb nutt peale lihtsalt 😁

Egas midagi, kell hakkab juba kolm öösel saama, nii et ma tõmban siinkohal otsad kokku. Järgmise postituseni!

Kaon ära

Heihei kõigile, kes siin piilumas käivad! Tulin teile teada andma, et ma olen nüüd blogist ilmselt mõned kuud eemal. Tahan keskenduda magistritööle ja sellega ühele poole saada. Kui kõik hästi läheb, siis peaks see juhtuma juunis. Hetkel tunnengi, et see hakkab nii hullult peale pressima, et ma ei taha endale mingeid kõrvalisi tegevusi võtta ning eks aeg ka jookseb… magistritöö esitamise tähtaeg on mai lõpus. Nii et mul on natuke üle 3 kuu aega ainult. Jah, AINULT 3 kuud, sest ma ei ole eriline kirjaneitsi (akadeemiliste tekstide osas, ns plärada blogis ikka meeldib), aga ära ta tuleb teha. Muidugi, kui tuleb mingi hull blogi kirjutamise tung peale vahepeal, siis tulen kirjutan, aga ma siiski arvan, et siin tuleb vaikus nüüd mõneks ajaks.

Tegelikult mul on üldse mingi vastikustunne tekkinud sotsiaalmeedia (ja üldse selle online-maailma) vastu, vähemalt viimased paar nädalat. Ma tunnen, kuidas see mõjutab mu elu negatiivselt.

Esiteks, ma passin liiga palju sotsiaalmeedias. MIKS ma nii teen endale?! Nagu mingi haigus. Mul ei ole vaja teiste eludega kursis olla, aga ikka nagu loll mindlessly scrollid Instas/FBs/Twitteris/TikTokis you name it. Tänasest otsustasingi, et hommikul esimese asjana ei haara telefoni järgi. Mul ei ole vaja teada, mida Maali hommikuks sõi või kas Matil on juba hommikune jooksuring tehtud. Iga jumala hommik, kui ma võtan esimese asjana hommikul telefoni kätte, siis on kas terve hommik või hullemal juhul terve päev p*rses. See kuidagi nüristab nii ära ja tõmbab motivatsiooni/produktiivsuse alla. Kui hommik algab ilma telefonita, siis jõuan ma palju rohkem tehtud. Ma olen nüüd aeg-ajalt üle vaadanud ka, keda ma jälgin ja inimesi ära kustutanud. Juba ainuüksi vähemate inimeste jälgimine hoiab mu aega kõvasti kokku. Seega, soovitan teil ka oma listid üle vaadata.

Teiseks, ma täiega jälestan seda pidevat asjade promomist ja üldse kõike seda jura, mida influencerid lihtsalt raha saamise eesmärgil promovad ja siis mingid lollid veel ostavad ka. Appi nagu, inimesed tulge mõistusele! Teil ei ole vaja kõiki neid kümneid käte-, keha-, näo-, varbakreeme/koorijaid/õlisid, lokitange, sirgendajaid, pesuvahendeid, pluuse, särke, trussikuid, retuuse, veekeetjaid, toidulisandeid, toitumiskavasid, jumestuskreeme, huulepulki JNE. Üldse kõik see mõttttttetu nodi, mida kogu aeg promotakse.. uggghhhhh. Rõve ajuvaba tarbimine lihtsalt. Ostke asju, mida teil on päriselt vaja ja mida päriselt kasutate ka. Olge palun teadlikud tarbijad ja ärge minge igasugu hullustega kaasa. Ok, rant over.

Kolmandaks, ma varem ei ole tundnud, et sotsmeedia mu vaimset tervist mõjutaks, aga nüüd küll on kuidagi hakanud tunda andma. Lisaks sellele, et see vähendab mu produktiivsust, siis kipun ennast mõnikord teistega võrdlema ning seetõttu ennast halvasti tundma. Jaaaa ma ju tean, et sotsmeedias näidatakse oma parimaid hetki ja külgi, aga ikkagi… vahest sõidab ära lihtsalt. 😀

Ahhh, ma ei tea.. lihtsalt on mõõt täis sotsiaalmeediast praegu.

Ja et ikka teemasse läheks, siis siin on üks filtritega ilustatud pilt minust. Enjoy.