Product Empties vol 2

Juhtus kuidagi nii, et mul on järsku mitmed erinevad tooted üsna samal ajal otsa saanud ja see ei tähenda muud, kui et tuleb teha järgmine product empties postitus.

Kõigepealt võtame ette mu ühe lemmiku – The Ordinary.

The Ordinary. Niacinamide 10% + Zinc 1%

Üks minu viimase aja lemmikutest. See oli minu teine pudel ja kindlasti ostan veelgi. Minu nahale väga vajalike toimeainetega ja regulaarsel kasutamisel tõesti aitab põletikku vähendada ja nahka ühtlustada. Keda huvitab, mis need kaks toimeainet tegema peaksid siis: niatsiinamiid (vitamiin B3) aitab ühtlustada nahatooni, tasakaalustab rasueritust, aitab tagada naha kaitsebarjääri terviklikkust ning tsink aitab põletikku taandada ja nahka rahustada. Nii et, kes soovib sellistele probleemidele lahendust leida, siis 10/10st soovitan antud toodet.

The Ordinary. Hyaluronic Acid 2% + B5

Oi jummel, no seda läheb mul juba ma ei tea mitmes pudel! Täielik püha toode mu jaoks! Ma jälgin Olena Beley 3-Step Moisture Method™‘-it ja selle kohaselt on niiskust säilitav seerum vägagi tähtsal kohal. Ma arvan, et viimased 2 aastat, kui mitte rohkem, olen Olena meetodit järginud ja need on olnud esimesed külmemad ilmad ja talved, mil mul ei ole nahk ketendama hakanud kuivusest. Täiega soovitan Olena meetodiga tutvuda ja samuti soovitan seda The Ordinary hüaluroonhappe seerumit, mille ka Olena on heaks kiitnud. Jällegi, 10/10st toode, ostan ilmselt veel miljon pudelit seda. 😀

Löwengrip Soft Sense Shaving Gel Oil

Selle raseerimisõliga langesin reklaamiohvriks ja ostsin selle ühe influenceri soovituse peale. Ma ei olnud kunagi varem raseerimisõli kasutanud ja mõtlesin, et võiks siis proovida, kui ta tõesti nii hea on. Ma ei tea, mis imet ma sellest tootest ootasin, aga ütleme nii, et täiesti mõttetult kallis toode. Ei saagi aru, miks see nii eriline peaks olema või millest selline hind? 22 euri maksta toote eest, mis teeb sama töö ära nagu 4-5 eurine raseerimisgeel? No thanks. Tootel endal iseenesest midagi viga ei ole, teeb oma töö ära, aga samas midagi uudset või erilist ei ole. Minu jaoks ebamõistlikult kallis ja uuesti ei osta. Panen hindeks siukse kuldse keskmise 5/10st – toode ise normaalne, hind ei ole normaalne.

Kõrvitsapannkoogid

Aeg järgmiseks retseptipostituseks ja aeg eelmise aasta võlgasid kustutada. See retsept ja pilt istub mul telefonis eelmise aasta novembrist, sest ma tahtsin seda kohe kindlasti blogis jagada. Selleks, et ma saaksin nüüd eluga rahulikult edasi minna tuleb retsept siia kirja panna! 😀 Retsept pärineb Nami-Namist, on megalihtne (sest ma ei tee keerulisi retsepte), maitsev ja aitab märkamatult oma päevas tarbitud juurikate kogust tõsta! Mida veel ühelt retseptilt tahta?!

Kõrvitsapannkookide jaoks läheb vaja:

  • 500 g puhastatud kõrvitsat
  • 2 dl hapupiima või keefirit
  • 2 muna
  • 240-360 g nisujahu
  • 2 sl suhkrut
  • näpuotsaga soola
  • praadimiseks õli

Nami-Namis oli kirjas ka 1 tl söögisoodat ja veidi riivitud sidrunikoort, kuid mina neid ei pannud.

Riivi toores kõrvits peene riiviga. Seejärel sega juurde hapupiim/keefir ja klopitud munad. Lisa kõrvitsasegule jahu, suhkur ja sool. Prae kuumas õlis.

Head isu!

11 aastat WordPressis

Tere-tere ja ilusat uut aastat, armas blogipere! Uue aastanumbri puhul oleks viisakas lõpuks oma nägu siin ka jälle näidata! 😀 Nagu mulle tavaks, siis kadusin ju jälle mitmeteks nädalateks ära, aga ma arvan, et mitte kellelegi ei tulnud see üllatusena. 😀 Uuel aastal olen targem ja enam ei võta eesmärgiks regulaarselt blogida, sest ilmselgelt ma ei suuda blogiga nii järjepidev olla. Mul läks ainult 2 või 3 aastat aega, et sellest lõpuks aru saada! 😀 Aga okei.. nali naljaks… päriselt ka ei saa minust mingit regulaarset blogijat, aga ma usun, et blogima ma siiski mingi ajani jään. Eks siis aeg näitab kui kauaks, aga nii kaua võite ikka vahepeal tulla piiluma, kas olen miskit postitanud. 🙂 Täna täitsa juhuslikult mõtlesin, et peaks ikka blogima tulema ja minu üllatuseks oli WordPressi notificationite hulgas selline äge fakt, et ma olen WordPressis olnud kokku 11 aastat, millest viimased 6 aastat olen blogisse aktiivselt postitanud. Oma esimese postituse siia blogisse tegin 23. juuni 2016.

Uut aastat peaks vist alustama uute eesmärkidega, sest kirja pandud eesmärgid täituvad suurema tõenäosusega, aga ma ei julgenud 2021 ühtegi eesmärki ei siia ega endale kuskile kirja panna, sest arvasin, et ilmselt feiliksin nendes. Ma veel kogun julgust ja mõtteid ja ehk siis panen selleks aastaks mõne eesmärgi kirja ka, sest kaua ma ikka põen. Aga muidu 2021. aasta suurim ja tähtsaim sündmus oli minu jaoks muidugi see, et sain lõpuks magistri lõpetatud. Niimoodi oli mul planeeritud juba rase olemise ajal ja niimoodi ka läks. Võttis küll 5 aastat aega, aga tehtud ta sai. Minu töö põhjal ilmus isegi artikkel ühes eesti teadusajakirjas, mida saate lugeda SIIT. Magistritöö kirjutamise aja peale tuleb kerge heldimus peale ja soe tunne sisse küll, sest mul olid tõesti nii head ja toetavad juhendajad… ja isegi see kõige kardetum asi – kaitsmine – läks hästi… ma vist ikka olen arenenud vahepeal küll võrreldes Tervishoiu lõpetamise ajaga. 😀 Töö ja õppimise osas võin ma öelda, et mul on uusi mõtteid ja soove küll ning ma täiega tahaks edasi liikuda ja ilmselt areneda kuhugi mujale suunda, aga eks ma annan siis teile ka teada, kui midagi peaks toimuma hakkama. 🙂

Kas te seadsite endale uueks aastaks eesmärke? Võite jagada minuga ja inspireerida!

Minu nädala hommikusöögid

Minu oktoobrikuu eesmärk oli süüa iga päev hommikusööki. Nimelt ma ei söönud tavaliselt enne tööd mitte midagi, sest hommikuti on ju kiire ja ma ei tahtnud söögi tegemise pärast varem ärgata. Oktoobris võtsin hommikuti söömise aga prioriteediks ja võtsin selle aja hommikul, et midagi ikka süüa jõuaks. Kuigi mu keha oli lõpuks harjunud, et saab ka ilma hommikusöögita hakkama, siis ma ikkagi tunnen, et mulle sobib rohkem see, kui ma olen söönud korraliku hommikusöögi – mul on rohkem energiat, mõte töötab paremini, kõht ei ole tühi juba mitu tundi enne lõunat ja päeva jooksul on vähem muid isusid. Ega’s midagi, kui et nüüd tuleb samamoodi edasi toimetada. Selleks, et ma hommikuti süüa tegema ei peaks, siis teen eelmisel õhtul kõik ettevalmistused ära ja hommikul on siis ainult kas mikrokas soojendamise või külmkapist välja võtmise vaev ja no muidugi söömise vaev. 😀

Esmaspäev – kaerahelbepuder mee ja munasalatiga

Kuna ma siin poolenisti Orgutan, siis see on Erik Orgu retsept ja seetõttu ma seda jagada ei julge, sest arvatavasti ei tohiks tema programmist niisama retsepte laiali jagada. Õnneks ütleb retsepti nimi ja pilt rohkem kui tuhat sõna. 😀 Mulle see söök meeldis. Tegin väiksema koguse, kui retseptis ette nähtud oli ja jumal tänatud! Ma ei oleks seda retseptikogust suutnud ära süüa. Üldse on mul enamus Orgu retseptidega nii, et need kogused on liiga suured mu jaoks, aga nüüd ma vähemalt ei tee enam pimesi retsepti järgi, vaid ikka vaatan umbes palju ma reaalselt ära jõuan süüa. Siiamaani on toiminud, kõht tühjaks ei jää ja püsib piisava aja ka täis.

Teisipäev & kolmapäev – kaerahelbepuder mee ja peekonisalatiga

Jällegi Orgu retsept. See oli ka väga maitsev, aga esmaspäevane munasalatiga retsept meeldis mulle rohkem.

Neljapäev – kaerahelbepuder mee ja kanasalatiga

Jälle Orgu retseptidest ja jälle kaerahelbepuder. Ma võiks vabalt igal hommikul igas erinevas variandis kaerahelbeputru süüa. 😀 Kanasalatiga retsept meeldis mulle nendest kolmest pudruretseptist kõige vähem. Seda kindlasti uuesti ei teeks ka. Ei lähe lihtsalt see paljas kana niimoodi peale eriti.

Reede & laupäev – soolane kõrvitsapüree

No kuna meil siin oli kerge kõrvitsauputus, siis tuli üks hommikusöök ka kõrvitsaga teha. Orgu retsept, seega kahjuks jagada ei saa. Muidu iseenesest oli retsept lihtne ja küllaltki kiiresti tehtav. Söök oli ka jällegi hea, aga ma ei viitsiks vist ainult selle retsepti pärast hakata kõrvitsat puhastama… ainult võib-olla siis, kui oleks mõni väiksem kõrvits.

Pühapäev – kanasalat

Viskasin kõigist jääkidest ühe salati kokku, sest üks asi, mida ma absoluutselt ei salli, on toidu raiskamine. Seega tuli kõik perad ära kasutada. Kana, jääsalat, kurk, tomat, natuke soola ja valmis. Midagi erilist see polnud, aga jääkide hävitamise nimel käis küll! 😀

Kõrvitsapüreesupp

Meil jäi Halloweenist üle kaks kõrvitsat ja otsustasin teha Liisa Pärnpuu jagatud retsepti järgi kõrvitsapüreesuppi. Retsept iseenesest on lihtne, ainuke tüütu osa on muidugi kõrvitsa puhastamine, aga selles oli abikäeks Markus ja kahekesi said kõrvitsad kiiresti puhastatud. Tahtsin blogisse ka selle retsepti kirja panna, nii et siin see siis nüüd on…

Vaja läheb:

  • 1 l vett
  • 700 g puhastatud kõrvitsat
  • 2 porgandit
  • pool lillkapsast
  • puljongikuubik
  • 1 spl merevaiku
  • sool, pipar, vürtsköömned
  • peale paneeritud kana, kõrvitsaseemned, till, oliiviõli

Mina viskasin kõik juurikad korraga potti keema, lisasin puljongikuubiku ning lasin kõigel täiesti pehmeks keeda. Lisaks vaatasin, et vesi oleks piisavalt ära aurustunud, et supp vesiseks ei jääks. Kahjuks ma aega ei vaadanud, aga pakuks, et kogu keetmisprotseduuri peale läks kuskil 20-30 min. Seejärel lisasin merevaigu ja maitseained ning püreestasin saumiksriga ühtlaseks. Mul oli ostetud poest valmis paneeritud kana, nii et viskasin selle ahju 10ks minutiks ja oligi kogu söök valmis.

Kofeiinist ja alkoholist vabaks

Alustan alkoholiga, sest sellega oli lihtne. Otsustasin, et septembrist ei joo ( 😀 ) ja ei joonudki ja siiamaani ei ole joonud. Okei, ühe korra maitsesin ühe väga väikese tilga ühte uut kirsiõlut, aga rohkem pole alkoholi tarbinud nüüdseks siis 2 kuud. Mu eesmärgiks pole karsklaseks hakata ja kindlasti mingi aeg jälle tarbin alkoholi, aga otsustasin, et selleks peab hea põhjus olema (st arvatavasti mingi väga hea pidu või hea/suur põhjus alkoholiga tähistamiseks) ja niisama enam alkoholi ei tarbi. Suvel läks mul kuidagi käest ära, sest vahepeal oli nii, et iga nädal sai natuke midagi tarbitud. Üldiselt mulle alkohol ei meeldi juba maitse pärast ja on vähe selliseid alkohoolseid jooke, mille maitse mulle tõesti meeldib, aga vot suvel sattusid ostukorvi liiga tihti need head ja värsked joogid. 😀 Ja mulle ei meeldinud see – ma ei tahtnud olla see, kes kodus niisama lõõgastuseks joob mõne või rohkem kui mõne alkohoolse joogi. Mul ei olnud seda varem vaja ja kindlasti ei tahtnud nii halba harjumust endale külge harjutada. Seega tuli see lõpetada. Samuti ei näe ma mõtet igal koosviibimisel mõned pokaalid/klaasid miskit juua. Ma mõtlen, et kui juua siis juua korralikult ja põhjusega. 😀 Jahh, ma tean, et see on ka väga kahjulik, aga mis mõttega ma igal üritusel törtsutan seda alkoholi sisse, kui pähe see nii kui nii ei hakka ja iga tilk on ju kahjulik. Eestlaste peolauas peab muidugi põhjalikult võitlema ja seletama, miks sa ei joo, aga õnneks olen ma tavaliselt autojuht, seega sellega on korras. 😀 Igatahes jahh.. edaspidi joon alkoholi siis, kui on selleks minu jaoks hea põhjus ja ma tunnen, et ma ise tõesti tahangi juua, mitte sotsiaalsest survest või niisama harjumusest õhtuti lõõgastuseks.

Ma ei ole alkoholist eriti pilte teinud ja see on ainuke story pilt, mis ma suutsin leida. Igatahes, see on üks jook, mida suvel sai proovitud ja mida ma enam kunagi ei joo, sest see ei olnud üldse hea.

Nüüd aga kofeiini juurde… sellest loobumine tuli raskemalt ja selleks läks mitu katset. Raskemaks tegi asja see, et kõik ju ümber kogu aeg joovad kohvi – tööl päeva jooksul pidevalt tehakse kohvi, õhtuti pidulauas koogi kõrvale. Siiamaani tegelikult aeg-ajalt isutab ja kui ikka väga tahaks kohvi juua, siis muidugi joon ka. Ma lihtsalt ei tahaks enam seda igapäevast (ja kohati ka mitu korda päevas) tarbimist, sest ma tundsin, et kofeiini tarbimine on seotud mu tihedate peavaludega, kehva une ja uinumise probleemidega. Nüüd, kui ma nii palju kohvi enam ei tarbi, siis mulle tundub, et kohvi joomine võis nende hädadega seotud olla küll. Ja üldse, mulle ei meeldinud mõte, et ma olen mingisugusest asjast sõltuv.. no mis mõttes ma PEAN kohvi saama, muidu ei saa elada. Ei ole ikka nii küll!!! 😀 Kohvi asemel joon nüüd teed ja kuigi mõnes tees on vist kofeiini ka sees, siis tee joomine mind siiski nii palju ei mõjuta. Pigem muudab tee joomine rahulikuks. Kohvi võtan nüüd tavaliselt siis, kui ma olen ikka megamega väsinud ja tõesti on vaja juua. Praegu ei mäletagi, millal ma viimati jõin kohvi ja enam nii väga ei igatse ka ja ei ole sellest sõltuvuses.

Nii halb pildikvaliteet, aga pildil siis kofeiinijoogid
Hommikukohv
Ja veel üks hommikukohv

* Vaatan neid pilte ja piltide kvaliteet on ikka nii halb. Ei tea, mis siin vahepeal juhtunud on, sest varem olid täitsa hea kvaliteediga pildid ju. Peab vist hakkama uue telefoni peale mõtlema lõpuks…

Simba hammaste protseduur

Mõtlesin, et tulen pajatan natuke Simba esimesest, aga kindlasti mitte viimasest, hammaste protseduurist. Ma olen nüüd viimased 2 aastat Simba hambaid pesnud regulaarselt ja sellest viimased aasta aega (või ehk rohkemgi) seda teinud igapäevaselt. Ausalt öeldes suht tüütu kohustus, aga kui olen looma võtnud, siis tuleb tema eest hoolitseda ka ja 1x päevas need paar minutit ei võta tükki küljest. Nüüd mul ongi juba nii harjumus sees ta hambaid pesta, et ma ei kujutagi teistmoodi ette (mis siis et tüütu, ikkagi pesen). Igatahes ütles Simba hambaarst, et hammaste pesu on ainult kasuks tulnud ja tänu sellele olid ta hambad täitsa heas seisukorras.

Simba käis nädal tagasi EMÜ Loomakliinikus hammaste kompleksprotseduuril, kus tal võeti hambakivi ära, kaardistati hambad ja tehti hammastest/lõualuudest röntgen. Arsti juurde tegelikult pöördusimegi sellepärast, et tal olid üleval tagumised hambad nii koledad kollased ja pruunid. Nüüd peale puhastamist on hambad väga ilusad valged ja puhtad. Praegu siis ongi nii, et tuleb jätkata igapäevase harjamisega. Tegelikult ma alguses hakkasingi regulaarselt ta hambaid selle tõttu ka pesema, et tal oli värvimuutus hammastel ja lootsin, et ehk läheb hammaste pesemisega paremaks, aga ei läinud ja lõpuks oli ikkagi vaja hambakivi eemaldus teha. Simbal läks seekord hästi, sest hambaid eemaldama ei pidanud ja pääseski ainult puhastamisega.

Ma olin seekord millegipärast nii mures tema pärast, sest ma mõtlesin kogu aeg, kuidas ta peab seal üksinda kartma ja et ta ju ei tea ka, mida temaga tegema hakatakse. Ei teagi, miks selline hellik olin. 😀 Äkki sellepärast, et ta oli seekord arsti vastuvõtul rohkem kartlik kui tavaliselt on olnud. Kuigi arst oli supertore ja väga hea Simba vastu. Eks Simba ise oli ikka hirmul arvatavasti ja kõige lõbusam minek ja tulek just ei olnud, aga üldiselt läks siiski kõik hästi ja plaanipäraselt. Simba sai vist päris kiiresti protseduurile, sest 9ks sai ta kliinikusse ja 11 juba helistati, et võib järgi tulla. Simba oli koju tulles muidugi super out of it. Kohmerdas natuke ringi, üldiselt pigem eelistas ühe koha peal olla ja võimalusel seina vastu toetada. Õhtuks oli tal juba olemine selgem ja ilmselt enesetunne siis ka parem. Panen siia pildi ka, milline ta oli. Näost kohe näha ta olek. 😀

Product Empties

Product empties ehk tooted, mille ma olen lõpuni ära kasutanud ja minu arvamus nendest. Postitus on inspireeritud product empties Youtube’i videotest (ilmselgelt). Mulle täiega meeldib selliseid videosid vaadata ja miks mitte ka ise üks selle teemaline postitus teha. Tegelikult on nii, et ma ei viska enam mitte ühtegi toodet niisama ära ja kasutan kõik asjad lõpuni. Mingit jura ma kokku ei osta ja mõtlen oma ostud läbi nüüd. Nooremana sai ikka igasugu jama kokku ja koju seisma ostetud, jube mõeldagi. Säästan raha ja võib-olla mingil viisil ka loodust.

Bioderma Photoderm SPOT-AGE SPF 50+

Ostsin selle toote lootuses, et see on sama hea, kui Bioderma tavaline SPF kreem, aga kahjuks pidin pettuma. Päikese eest kaitseb ta hästi, selle eest kindlasti plusspunktid, aga kuna see ongi SPF-kreem, siis see on nagu iseenesest mõistetav, eksole? Koostise tekstuuri poolest on see sarnane eelnevalt mainitud Bioderma tavalise SPF kreemiga. Põhjus, miks ma selles tootes pettuma pidin oli see, et selle kreemi lemmiktegevuseks on minu nahal rulluma hakkamine. Vahet pole, kas panna alla seerumeid, niisutavaid kreeme või üldse mitte midagi, pesta iga skincare stepi vahel käsi või mitte, ikkagi see saadanas hakkas rulluma. Lõpuks ma siis kasutasingi selle niimoodi lõpuni, et ei pannud selle päikesekaitsekreemi alla mitte ühtegi teist toodet, sest nii ta rullus kõige vähem. Lisaks hakkas see päeva jooksul mingi aja peale maha tulema nagu väikese pudina/väikeste tükikestena. Ei soovita ja uuesti ei osta, 3/10st.

Bioderma Photoderm MAX SPF 50+

Nonii, räägimegi siis sellest tavalisest Bioderma SPF-kreemist. Vot see on üks super toode! Sellise parajalt vedela koostisega, ei jäta mingit white casti (valget maski?) näkku, kaitseb väga hästi päikese eest (I mean, terve suve jooksul ei päevitunud mu nägu ära, aga keha päevitus, sest ma ei viitsinud sinna panna päikesekaitsekreemi, nii et tekkis hea võrdlusmoment), EI RULLU, ei tule päeva jooksul tükikestena maha, sobib väga hästi meigi aluskreemiks, on mõistliku hinnaga, parfüümivaba, ei aja silmi kipitama. 10/10st, ostan kindlasti uuesti.

HOIA looduslik deodorant

Toote pakend on ilus ja loodussõbralik, aga selle toote kätte saamine ei ole kasutajasõbralik. Tuleb üsna palju jõudu kasutada, et toodet üldse kätte saada. Peale kandes tuleb ka suht kõvasti ikkagi suruda, et miskit kaenla alla jõuaks. Ja kui toode on kaenla alla lõpuks saadud, siis tuleb kätega see laiali hõõruda, sest muidu jäävad suured valged deodorandi tükid kaenla alla. Kui deodorant on kaenla alla laiali hõõrutud, siis jätab küll sellise hea kuiva tunde ja kergema higistamise vastu aitab hästi. Kui ikkagi tugevalt higistada, siis ei päästa see midagi. Plusspunktid selles osas, et toode ei ärrita (saab ka kohe pärast raseerimist kasutada) ja on alumiiniumivaba. Uuesti ei osta, 4/10st.

Sünnimärgi eemaldamine

Mõtlesin, et võiks teiega jagada oma sünnimärgi eemaldamise kogemust. Lasin endal sünnimärgi eemaldada näolt, täpsemalt lõualt. Olin seda juba pikemat aega kaalunud ja lõpuks siis ikkagi otsustasin, et laseks selle ära võtta. Otsisin välja koha, kus see eemaldada lasta, milleks osutus siis Clinica ilukirurgia kliinik Tartus ja arstiks oli dr Triin Vasar (ma loodan, et ei eksi nimega). Soovitan seda kliinikut kindlasti, sest personal oli väga professionaalne ja sõbralik, üldse jättis kogu suhtumine ning patsiendiga suhtlemine ja tegelemine väga positiivse mulje.

Mul on lõual olnud see sünnimärk juba väiksest peale ja see on muudkui suuremaks ehk siis laiemaks ja kõrgemaks kasvanud. Arst ütles konsultatsioonis, et see suureneb aja pikku veelgi. Lisaks kasvasid sinna kogu aeg karvad, mida tuli siis pidevalt eemaldada pintsettidega ja selle sünnimärgi sisse/alla/peale ma ei tea kuhu 😀 tekkis aeg-ajalt punne (sorri kui TMI). Ja minu arust näeb ilusam välja ka, kui seda sünnimärki seal lõual ei ole.

Kõigepealt oligi siis konsultatsioon, mis oli üsna lühike, aga mis seal ikka pikalt rääkida… Arst vaatas sünnimärgi üle, tegi sellest pilti ja panin kirja juba lõikuse aja. Sünnimärke saab eemaldada laseriga või lõikusega ja minul tuli eemaldada lõikusega. Eks selleks see esmane konsultatsioon ongi, et arst saaks määrata eemaldamise viisi.

28. september läksingi siis lõikusele, mida ma kartsin minimaalselt. Ma kartsin tegelikult rohkem seda tuimastussüsti, sest see ei tundunud eriti mõnus asi. Pmst oli see sama nagu hambaarsti juures tuimastuse tegemine, ainult et süst tehti vist otse sünnimärgi sisse, kui ma õigesti aru sain. Vähemalt tunnetuse järgi oleks nii öelnud. Ise ma muidugi ei näinud mis tehti ja jumal tänatud, kuigi ilmselt seal ei olnud midagi hullu niikuinii, aga ma ise lihtsalt ei kannata neid protseduure pärast sünnituse kogemust. Ma ei tea miks, aga ma olen sellest ajast saati palju rohkem valukartlik ja nõrganärvilisem meditsiiniliste (rõvedate 😀 ) protseduuride suhtes. Anyways, tulles tagasi teema juurde siis süst ise ei olnud valus, aga see rohi oli veidi kibe. Tuimastus mõjuma hakkas siis mõned minutid arst ja õde toimetasid seal mu lõua kallal ja tehtud ta oligi. Mitte midagi hirmsat seal ei olnud ausõna ja karta ei ole ka midagi. Pandi mulle siis plaaster lõua peale ja nädala pärast pidin ennast uuesti näitama minema.

Mul püsis plaaster 6 päeva peal ja 7ndal päeval oligi juba arstile näitama minek. Haav oli ilusti paranenud ja arst arvas, et siit jääb väga ilus arm ja kõik paraneb kenasti.

Kogu ettevõtmine läks kokku maksma 75 € arsti konsultatsioon, 300 € lõikus ja 50 € histoloogiline uuring ehk 425 €. Seega peab päris korraliku summaga ikka arvestama, kui oma lõbuks tahad sünnimärki lasta eemaldada. Mina olen siiamaani tulemusega igatahes rahul. 🙂

Proovisin leida pildi, kus on kõnealune sünnimärk hästi näha ka ↑↑ Seda sünnimärki seal siis enam ei ole 😀