Kuulan siin Taylor Swifti uut albumit ja mõtlesin, et mida muud paremat siia kõrvale ikka teha kui blogida! Nii et siin ma nüüd olen üle mõne aja jälle! Teeks pisikese life update’i.
Alustaks trenni teemadel, sest seal sai viimati lõpetatud. Kui Couch to 5K tehtud sai siis ma mõtlesin, et hakkangi käima jooksmas nii 2-3x nädalas, aga seda ma ei teinud. Viimase kuu jooksul olen jooksmas käinud täpselt üks kord. 😀 Jooksin 5 km ja see oli nii hea tunne. Lihtsalt läksin peale tööd jooksma ja lebolt 5 km tehtud. Ise ka imestasin, et kuidas nii lihtne ja hea oli. Tegelt tahaks veel enne lume tulekut mõned 5 km jooksud teha, sest lumega ma küll enam ei viitsi. Ühel aastal tegin seda mingi hullu peaga ja no enam ei tahaks.. liiga külm ja libe kohati (ei hakkaks selle jaoks mingeid eraldi jooksujalanõusid ostma). Aga muidu olen teinud kodus jõutrenni keharaskusega ja hantlitega. Mul on ainult 1,5 kg ja 2 kg hantlid ja tegelikult need mu jaoks enamus harjutuste puhul liiga kerged, aga väikese lisaraskuse ikkagi annavad ja las nad siis olla praegu nii. Mu eesmärk trennidega on praegu see, et mul oleks mingi regulaarne trenni tegemise režiim, et saaks oma keha lihtsalt liigutada. Ideaalis tahaks teha 4x nädalas trenni. See nädal on esimene nädal, kus ma sellega ilmselt hakkama saan, sest 1 trenn on veel teha jäänud.
Mis siis veel toimunud on… Paar nädalat tagasi avaldati üks artikkel, kus mu blogimisest ka natuke kirjutati. Kes tahab lugeda, siis SIIT saab. Ausalt öeldes mu jaoks veits naljakas, et mind sinna artiklisse pandi, sest no mis blogija ma ikka nii väga olen. 😅 Jaanika Elias kirjutas mulle augusti alguses, kas ma räägiksin natuke blogimisest artikli tarbeks ja mis seal ikka… võin ju rääkida muidugi ja nii ta läks.
Muidu on elu ikka tavaliselt läinud… tööl, kodus, tööl, haige lapsega kodus, tööl jne. Lisaks olen püüdnud jälle raamatute lugemise käsile võtta. Eile sai lõpetatud David Gogginsi “Can’t Hurt Me” ja selle aasta jooksul tahaks veel kaks raamatut ära lugeda: Keith Ferrazzi “Never Eat Alone” ja Tim Ferrisse “The 4-Hour Workweek”. Aasta lõpuni veel aega ja ma usun, et jõuan küll.
Ja viimasena, minu jaoks kõige tähtsam punkt, kuna ma olin ikka tõsises hädas sellega, mida oma karjääriga edasi teha. Käisin siin vahepeal Töötukassa ja Tartu Ülikooli karjäärinõustamisel ning sättisin oma sihti selgemaks. Ma usun, et ma olen jõudnud punkti, kus ma tean mida ja kuidas ma edasi teha tahan. Midagi suuremalt välja ei hõiska, aga kui aeg on käes, siis kindlasti jagan teiega ka. ☺️ Midagi kindlat hetkel nii kui nii ei ole, aga kui läheb nii nagu ma hetkel enda peas ette kujutan, siis tuleb uus sügis ilmselt põnev.
Also, kui sa tunned samuti, et ei tea ega oska midagi endaga peale hakata (karjääri mõistes), siis soovitan karjäärinõustamist proovida. Mina sain mõlemalt nõustamiselt uusi mõtteid ja allikaid ning lihtsalt on väga hea kellegagi oma mõtteid põrgatada ja need reaalselt ka välja öelda ning saada asjakohast tagasisidet. Kõige edukamalt läks minu meelest TÜ karjäärinõustajaga rääkimine, sest selleks ajaks olid mul tekkinud juba mingid konkreetsemad sihid ja küsimused, aga vabalt võib minna nõustamisele ka nii, et sa ei tea ise ka päris täpselt mis, kus, kes. Ma arvan, et ma teen TÜ nõustajaga ühe sessiooni veel, aga enne veel natuke marineerin oma mõtteid/küsimusi.
Sellised jutud siis praeguseks. Kohtume siis, kui kohtume! 😉
