Eesmärgid, eesmärgid, eesmärgid

Seekord ei olegi postitus Mathiasest, vaid hoopis täitsa muudel teemadel. Juba algusest peale oli plaan, et Mathiasest tulevad igakuiselt postitused kuniks ta saab aastaseks ja see tähendab, et kaks postitust ongi veel jäänud. Edaspidi teen ka ilmselt temast mingi aja tagant postitusi, sest nii hea on tagantjärele lugeda ja näiteks nüüd, kui oli vaja beebialbumit täita, siis ilma blogita polekski saanud seda teha. Seega edaspidi hakkab blogi rohkem jälle n-ö minu asjadele keskenduma.

2018 ei olnud minu jaoks hea aasta. Ainuke hea osa sellest aastast oli Mathias ja temaga seonduv. Ma ei hakka hetkel eelmise aasta halvale osale keskenduma ja eelistan selle jätta sinna, kus ta olema peab – minevikku. Kui mingil põhjusel need asjad ei taha püsida seal, kus nad olema peavad, siis küllap ma millalgi ka neist räägin. Hetkel las nad jääda selja taha. Igatahes ma tegin otsuse, et 2019 keskendun rohkem endale ja oma soovidele. Ma olen tihti need just tahaplaanile jätnud ja üldse mitte õnnelik selle pärast olnud. Nüüd on mul eelmise aasta tõttu parem ja selgem pilt ning siht, mida ma soovin. Suur-suur osa sellest on ka muidugi tänu Mathiasele. 🙂

Niisiis… et jälle rohkem oma asjadega tegelema hakata, siis otsustasin enda motiveerimiseks panna kuude kaupa kirja eesmärke. Mulle meeldib väga eesmärke seada. Ma olen õppinud, et liiga suurte eesmärkide seadmisel kaob mul motivatsioon kiiresti ja pigem jäävad eesmärgid saavutamata, sest need on kuidagi nii hoomamatud. Väikesed eesmärgid on minu meelest rohkem edasiviivad ja kui panna kõik väikesed eesmärgid kokku, siis ideaalis nad ju peaksidki viima sellele suurele ja põhilisele eesmärgid lähemale. Ilma väikeste eesmärkideta tekib selline “meh?!” tunne, et mida ma tõmblen, kui midagi nagu ei toimu. Väikeste eesmärkidega näed, et reaalselt teedki midagi ära.

Vaatakski siis nüüd üle, millised mu eesmärgid olid ja kommenteeriks neid natuke. Minu jaanuarikuu eesmärgid olid:

1. Ma ei osta enam karastusjooke poest, vaid joon vett/teed/kodust mahla. Kui kuskil mujal pakutakse, siis on okei võtta joogiks, aga ise endale ei osta.

Ma olin täiega sattunud karastusjookide küüsi ja no ikka peaaegu igapäevaselt tarbisin neid. Varem ma ei joonud üldse selliseid asju! Õnneks nüüd võin öelda, et olen sellest harjumusest lahti saanud ja see eesmärk sai 100% täidetud. Kavatsen edaspidi samamoodi jätkata.

2. Jätkan oma sünnitusjärgse kõhulihaste harjutusprogrammiga.

Terve suve ja sügise laisklesin ja ei suutnud ennast kokku võtta, et see programm lõpuni teha. Detsembri lõpus võtsin ennast lõpuks kokku ja hakkasin liigutama. Nüüdseks saan öelda, et vähem kui nädal on jäänud programmi lõpuni. Programm kestab kokku 10 nädalat ja olen 9 ära teinud. Motivatsioon on suur, et selle nädalaga saaks kõik tehtud! Nii et see eesmärk sai ka 100% täidetud.

3. Loen läbi vähemalt ühe raamatu (“Armastuse viis keelt”).

Oi, see eesmärk sai ikka väga tehtud ja rohkemgi veel. 😀 Lugesin ära 6 raamatut: “Armastuse viis keelt”, “Teisipäevad Morriega”, “Strong looks better naked”, “Nutt ja jonnihood”, “Auschwitzi tätoveerija” ja “Minu mõistus on otsas”.

4. Sordin pildid ära.

Tehtud! See tüütu kohustus, mida kogu aeg edasi lükkan. Kõik 2018 aasta pildid said sorditud ja on nüüd tellimise ootel (ootan soodukat, et tellida 😀 ).

5. Hakkan täitma beebialbumit.

Veel üks tüütu kohustus. 😀 Tegelikult kätte võtmise asi ja kui täitma hakkasin, siis oli väga tore ja lahe meenutada kõike. Lihtsalt see pihta hakkamine on raske. Nüüd on album nii palju täidetud kui saab ja vaja on veel piltide näol mõned täiendused teha, aga ma ütleks et seegi eesmärk sai põhimõtteliselt täidetud.

6. Hakkan pihta riiete sortimisega.

Jep, hakkasin. Püksid on sorteeritud, nüüd olen pluuside sahtli kallal… Üldiselt mu plaan riietega on selline, et korralikud ja uued/uueväärsed Mathiase riided püüan ära müüa. Ülejäänud Mathiase riided ja enda asjad annan ära (ilmselt viin Sõbralt Sõbrale ja katkised/kulunud või muul moel kasutuskõlbmatud asjad viin H&M’i).

7. Koristan ära sahtlid ja kapid ja sordin oma asju. Kui jaanuaris seda teha ei jõua, siis veebruari alguses.

Ei jõudnud selleni tõesti jaanuaris, aga homme juba veebruar ja uued võimalused! 😀

Üks terve aasta kohta käiv eesmärk ka: Ei osta ennem uusi kosmeetika- ja nahahooldustooteid kui vanad on otsas ja sealjuures vaatan kriitiliselt mida on vaja.

Mu eesmärk üldiselt on olla minimalistlik – ei osta/kogu rämpsu koju ja hoian alles vaid vajaliku ja asjad, mis teevad mind rõõmsaks. Kes on lugenud Marie Kondo raamatut “Jaapani korrastuskunst”, see mõistab, millest räägin. Pärast selle raamatu lugemist olen nende põhimõtete järgi elanud. Mulle ei meeldi mõttetute asjade kogunemine/kogumine ja segadus. Kui mu ümber on kõik korras, siis on mu mõtted selged!

kc3b5hukliinik
Minu kõhulihaste programmi “trennilehed”, millest ilmselt peale minu (ja terapeudi?) keegi midagi väga aru ei saa. 😀
Advertisements

Mida raseduse ajal lugeda?

Nägin ükspäev märtsibeebide grupis, et soovitati lugeda sellist raamatut nagu “Loomuliku sünnituse teejuht”, autoriks Ina May Gaskin. See tundus väga huvitav ja uurisin lähemalt selle kohta. Raamat on välja antud 2017. aastal ja lisatud on Eesti ämmaemanda kommentaarid Eestis oleva olukorra kohta. Tahtsin nii väga seda raamatut saada, et läksin kohe järgmisel päeval raamatukokku. Tagasi tulin sealt mitte ühe, vaid kuue raamatuga, mis nüüdseks on kõik läbi loetud ja tegin nende põhjal endale vajalikud märkmed ka. Aga ma hakkan siis algusest peale ja kuigi kõik raamatud on väga erinevad, püüan siiski panna nad minu arvates paremuse järgi järjekorda ka. Alustan nendest, mis mulle nii väga ei meeldinud ja lõpetan kõige parematega.

6. Libero beebiraamat: rasedus, sünnitus, vastsündinu

Pildiotsingu libero raamat tulemus
Vasakpoolne raamat. Foto: osta.ee

Panin selle raamatu viimasele kohale, kuna eriti ei mäletagi sellest raamatust midagi ja see on selline reklaamraamat pigem. Kokkuvõtvalt on kirjutatud selles kõigest ehk siis vajaduse korral leiaks ühest raamatust peamise info rasedusest, sünnitusest, lapse eest hoolitsemise ja lapse arengu kohta. Ütleme nii, et lühidalt on kirjutatud põhimõtteliselt kõigest. Selle järgi oleks näiteks hea lapse arengu verstaposte jälgida, kui ei oleks olemas internetti. 😀

5. “Püha taevas, sa oled rase!” Mariann Kaasik

Foto: apollo.ee

Seda raamatut olen ma juba mõned aastat tagasi lugenud, aga tahtsin nüüd, kui ma ise reaalselt rase ka olen, seda uuesti lugeda. Mäletasin, et sain esimesel korral kõvasti naerda ja ka teisel korral tuli ikka paar naerupursatust. Lihtsalt hea ajaviite raamat ja lugemine läheb väga kiiresti. Kohati on kasulikku informatsiooni ka sisse toodud, aga päris rasedusaegseks piibliks ma seda ei võtaks. 😀

4. “Punuloogia” Linda Geddes

Punuloogia
Foto: apollo.ee

Täitsa huvitav populaarteaduslik raamat. Terve raamat on täis erinevaid raseduse, sünnituse ja beebiga seotud küsimusi-vastuseid. Nt: kas rasedusaegne stress mõjub titale halvasti?, kas mehed muutuvad pärast isaks saamist?, millal tekib lootel teadvus?, miks on vastsündinud issi nägu?, miks sünnivad mõnel naisel ainult poisid? jne. Seda on küll mõnevõrra huvitav lugeda, aga minu arvates raseda kohustuslikku lugemisvarasse kuuluma ei peaks. Raamat on teaduslikel uuringutel põhinev, aga siiski ei võtaks ma kõike kirjutatut tõepähe, kuna kogu aeg ju avastatakse leitakse midagi uut/lükatakse vanad väited ümber ja no muidugi on alati see põhilause, et see või see asi vajaks rohkemaid ja paremaid uurimusi vms. Ühesõnaga, mul sai sellest teaduseplärast umbes poole raamatu peal nii villand. 😀 PS. See ei tähenda, et mulle teadus ei meeldiks.

3. “Sünnitus instinktide toel: kuidas kuulata oma sisemist häält” Val Clarke

Sünnitus instinktide toel
Foto: apollo.ee

Nonii, see raamat hakkas rohkem minu kapsaaeda minema. Esimene pool raamatust oli väga igav, sest kirjeldas väga palju Suurbritannias olevat ja mind tõesti see ei huvitanud. 😀 Teine pool läks juba põnevamaks, kuigi polnud ikkagi päris see, mida ma ootasin. Igatahes sellest raamatust sain juba mõningaid asju endale üles kirjutada sünnituse ja beebindusega seoses. Soovitan täitsa lugeda, kui järgmist kahte raamatut mingil põhjusel lugeda ei õnnestu.

2. “Loomulik ehk aktiivsünnitus” Ülle Liivamägi

Pildiotsingu loomulik ehk aktiivsünnitus tulemus
Foto: apollo.ee

Kõigi Eesti rasedate piibel. 😀 Ka mina leian, et see raamat on ülihea. Kõik vajalik on õiges koguses ja põhjalikkusega üles kirjutatud. See pole küll mingi teab mis paks raamat, aga lugesin selle järjest ühe õhtuga läbi, sest nii huvitav oli lihtsalt! 😀 Võtsin siit endale harjutusi ka, mida sünnituseni nüüd tegema hakata. Kavatsen seda raamatut veel enda käes hoida, sest tahaksin seda sünnituse osa vist veel ühe korra läbi lugeda, kui sünnitus lähemale hakkab jõudma. Kindlasti soovitan kõigil rasedatel seda raamatut lugeda!

1.”Loomuliku sünnituse teejuht” Ina May Gaskin

Pildiotsingu loomuliku sünnituse teejuht tulemus
Foto: apollo.ee

Selle raamatu lugemist ootasin kõige rohkem ja ei pidanud pettuma. Võib-olla esimene osa oli natuke tüütu, kuna selles oli mingi 100 lk sünnituslugusid ja palju sa ikka neid lugeda viitsid. Samas andsid need lood nii hea tunde sisse ja kui ma enne selle raamatu lugemist natuke veel kartsin sünnitust, siis nüüd ma ei karda üldse ja tahaks nii väga ise sünnitada. See tundub üks ülim kogemus olevat ja minu arvates selles pole midagi hirmsat ka nagu tahetakse kogu aeg naistele pähe taguda. Sünnitust ei pea võtma hirmsa ja valusa kogemusena (ja see ei pruugigi olla mõnel naisel üldse valus kogemus) ning just seda see raamat õpetab. Kui ma olin juba varem täielikult loomuliku sünnituse poolt, siis nüüd olen veel rohkem! Raamatus on kirjas kõik sünnitusega seotud vajalik informatsioon ja pärast selle lugemist peaks saama selgeks, mida sa ootad sünnituselt, milline sa tahaksid, et sinu sünnitus välja näeks, kuidas peaksid inimesed sinu sünnituse ajal käituma (eriti haiglapersonal, kui kavatsed haiglas sünnitada) jpm. Autor ise, Ina May Gaskin on muidugi legendaarne. Soovitan vaadata/kuulata tema TEDx kõnet ka, mille leiad siit.