32. rasedusnädal

Kaalutõus raseduse algusest: +10,7 kg. Võtsin nädalaga juurde 200 g ja sellise kaalutõusuga olen rahul muidugi. Söömine oli kenasti kontrolli all, aga magusat täiesti ära ei keelanud. Mõni šokolaad sai ikka söödud. 😀

Lapse suurus: Pregnancy+ äpp näitab sama mis eelmisel nädalal ehk poja on talikõrvitsa suurune, kaalub 1150-1700 g ja on 38-42 cm.

Sümptomid: Vasaku puusa valu pole kuhugi kadunud, aga päevasel ajal oleks valu nagu natuke tagasi tõmmanud (ehk on olnud abi vaagnapõhjalihaste harjutustest, mis ma oma treeningkavasse lisasin?). Öösiti on ikkagi valus pöörata ja voodist püsti tulla, et muidugi vetsu minna. Seega üks sümptomitest kindlasti öine vetsus käimine ka. Kui ma suudaks veejoomise 3h enne voodisse minekut ära lõpetada, siis võib-olla õnnestuks öisest vetsuskäimisest pääseda, aga ma ei suuda 3 tundi lihtsalt kuivada. 😀 Veel sümptomitest… säärtesse tahavad krambid tekkida, aga siiamaani olen venitamisega suutnud ära hoida need. Õnneks seda krambi tekkimist siiamaani väga tihti ette ei tule. Ja üks imelik sümptom veel, millest ma olen varem ehk kirjutanud, aga kuna mul on ikka tõsine pregnancy brain, siis ei mäleta. Igatahes selleks on paremal pool roiete/roidekaare all ebamugavustunne/valu, millest tahaks nüüd järgmisel ämmakavisiidil ka rääkida, sest see ikka väga häirivaks muutunud ja esineb ikka igapäevaselt. Leevendab asendimuutus – püsti minek/olek või lamamine.

Isud: Apelsinid – no nii head ju!!! 😀

Tunnen end: Väsinuna, sest tegin sel nädalal iga päev trenni, kuna mida muud ikka teha kogu selle vaba ajaga?! 😀 Keha on väsinud ja nüüd võtangi mõned trennivabad päevad. Natuke haigena tunnen ka ennast ikkagi… selline tunne, et kohekohe jääb kurk hästi valusaks ja tuleb nohu.

Tahaksin: Raamatute tudeerimisega ühele poole saada. Peaksingi nüüd trenni tegemise asemel vahelduseks raamatuid lugema ja kehal laskma lihtsalt puhata. Tahaksin, et kummut koos mähkimisalusega juba kohale jõuaks ja saaksin pojakese riided jm asjad ilusti ära paigutada.

Nädala parim hetk: Iga päev on tore olnud, sest olen tubli olnud ja kõik asjad kontrolli all olnud (loe: trennid tehtud, kodu korras, enda eest ja enda asjade eest hoolt kandnud). See oli ka hea, et saime keldri endale! Sealt tuleb kõik sodi ära viia või ära visata, aga vähemalt on meil nüüd kelder, mida meil pole varem kunagi olnud.

Nädala halvim hetk: Hmm… võib-olla see, kui Simbal tuli krae, mida ta peale oppi peab kandma, lahti ja tal see kuidagi halvasti suhu kinni jäi. See oli natuke ehmatav.

32+0
32+0

31. rasedusnädal

Kaalutõus raseduse algusest: +10,5 kg. Nädalaga -500 g, aga tegelikult ma arvan, et see pole tõsi, vaid asi on lihtsalt selles, et eelmine nädal kaalusin teise kaaluga. Ma arvan, et võtan ikkagi iga nädalaga järjest juurde.

Lapse suurus: Igaks juhuks mainin, et suuruse panen kirja Pregnancy+ äpi järgi ja ämmaemanda vastuvõttudel lapse suurust pole tegelikult vaadatud/mõõdetud. Äpp näitab ikka, et poja on talikõrvitsa suurune, kaalub 1150-1700 g ja on 38-42 cm.

Sümptomid: Ikka vana hea vasaku puusa valu. Raske on olla ja parema roidekaare all on veits valulik või selline ebamugavustunne, mida on päris raske kirjeldada.

Isud: Melon ja vastlakuklid. Kõik isud said rahuldatud. 😀

Tunnen end: Laisana, aga samas natuke motiveerituna. Mul on palju plaane mida teha, aga ei viitsi ennast kuidagi kätte võtta. Ehk esmaspäevast hakkan tegutsema… uus nädal ju ikkagi.

Tahaksin: Et Simba taastuks lõikusest ilma probleemideta. Ja et saaksin lapse riietest ülevaate (praegu on kõik riided minu vanemate juures ja ootan kuni nad need siia toovad) ja puudu olevad asjad ka ära osta.

Nädala parim hetk: Simbal sai peitmunand eemaldatud! Wooohoooo!!! 🙂 Saime kõik lapse jaoks vajalikud suured asjad ostetud ning lisaks muud vajalikku kraami ka.

Nädala halvim hetk: Suutsin vist väikse külmetuse saada, aga hetkel midagi hullu pole.

31+0
31+0

30. rasedusnädal

Kui keegi nüüd mõtleb, et “Mis asja? Eelmine nädal kirjutasid ju 28. rasedusnädalalast ja nüüd järsku juba 30. rasedusnädalast?!”, siis jah… sa ei eksi. 😀 Muutsin pealkirjad ära, sest siis on see asi natuke loogilisem. Praegu on mul 30+2, seega täis jooksmas 31. nädal ja teile hakkan kirjutama nüüd 30. nädalast, kuna see on see, mis reaalselt selja taha on jäänud.

Kaalutõus raseduse algusest: +11 kg. No JUBE! Nädalaga juurde 2,3 kg, mis tundub väga kahtlane, sest ma olen üsna normaalselt toitunud võrreldes sellega, mis varasemalt toimus (ja siis ma ei võtnud nii palju korraga juurde). Pigem ma kahtlustan, et asi on kaaludes. Nimelt, selle nädala kaalumise tegin arsti juures, aga eelmised kaalumised olen kodus teinud. Võta siis nüüd kinni, mis see õigem on. Kahjuks ei kaalunud ennast kodus üle ka oma kaalumise päeval. Vaatame, mis see kaal järgmine nädal näitab…

Lapse suurus: Beebs on nüüd talikõrvitsa suurune, kaalub 1150-1700 g ja on 38-42 cm. Polegi tema suuruse peale väga palju mõelnud, aga nüüd neid numbreid kirja pannes tekib küll imestus, et ta on niiiiiii suur ju juba!!! 🙂

Sümptomid: Oee… siit tuleb üks vinguviiul. Kui esimesed kaks trimestrit olid lust ja lillepidu minu jaoks, siis kolmanda trimestriga on tulnud üks väga ebameeldiv häda. Ma vist kirjutasin sellest natuke eelmisel nädalal ka – vasaku puusa valu. Selle nädalaga on see ikka kõvasti süvenenud ja paljude asjade tegemine on nii raskeks muutunud. Kui ma varem olin kilpkonn, siis nüüd olen 2x kilpkonn ehk siis liigun megaaaaaa aeglaselt + teen igasuguseid veidraid liigutusi. 😀 Kõik liigutused on valusad ja mõnikord valutab puus rahuolekus ka. Kõige hullem on öösiti. Ma saan olla kas ühe või teise külje peal ja külje vahetamine on täielik põrgu – niiiiiiiiiiii valus on lihtsalt. Ma arvan, et mul läheb ühelt küljelt teisele keeramisega kuskil 30 sekundit vähemalt. Ilmselt ei ole vaja mainida, milline mu ööuni välja näeb. 🙂 Igatahes, rääkisin sellest valust arstile ka ja ta saatis mind sisearsti vastuvõtule, mis on alles 6. veebruaril. Seega tuleb veel kaua kannatada.

Isud: Šokolaad ja koogid. Poes käimine oli tõeline võitlus iseendaga, aga hakkama sain ja pärast oli hea tunne, et mingit jama ei ostnud.

Tunnen end: Natuke kurvana, sest kujutasin ette, et kui algab vabadus (sünnituspuhkus), siis saan olla hästi tubli ja aktiivne rase, aga nüüd olen nagu mingi sant ja see jube puusavalu teeb nukraks. Tahaks teada, mis mu puusaga toimub (ofc olen juba dr. Google poole pöördunud ka, aga tahaks siiski päris arsti arvamust saada 😀 ). Tahaks ju ikka liikuda ja toimetada. Midagi pean ma välja mõtlema ja tegema, sest ma ei suuda küll ilma trennita olla ja lihtsalt vedelemine kuni sünnituseni ei tundu üldse ahvatlev.

Tahaksin: Teha trenni ja hakata lugema kõiki neid rasedusega ja beebindusega seotud raamatuid, mis raamatukogust laenutasin. Viimasega hakkangi ilmselt homme juba pihta.

Nädala parim hetk: Arsti ja ämmaka vastuvõtt – ei saanudki seekord kaalu pärast pahandada, kõht vastas ilusti mõõtudele ja nägin natuke beebsi ka. Sattusin Women’secretisse, kus olid parajasti allahindlused ja ostsin endale ühed korralikud imetamisrinnahoidjad. Aa.. ja see ka, et sain biomeetria ja biostatistika eksami A, mis oli väga üllatav!

Nädala halvim hetk: No mis see muu ikka kui PUUSAVALU – see ongi üks halb hetk kogu aeg.

30+0
30+0

29. rasedusnädal

Kaalutõus raseduse algusest: +8,7 kg, mis tähendab, et võtsin nädalaga 300 g juurde.

Lapse suurus: Ikka veel näitab Pregnancy+ äpp, et poja on papaia suurune, 34-37 cm pikk ja kaalub 660-1000 g .

Sümptomid: Samad, mis eelmine nädal – raskused uinumisega, kehv uni, suutmatus leida head asendit voodis. Viimane tegelikult hakkab vaikselt ka istumise puhul kehtima – igat moodi on ebamugav ja selg väsib ära. Eriline piin on bussisõit – pidin reedel koolis käima ja terve bussisõidu sain Markusele vinguda, kui halb mul ikka olla on. 😀 Paar huvitavat sümptomit on ka juurde tulnud. Üheks on mingi imelik tunne roidekaare all. Selline tunne nagu kopse/diafragmat surutaks kokku. Teine on vist häbemeluu valu, mis alguses oli rohkem öösiti, aga nüüd on mõnikord päeval ka. Päris kindel pole, kas ongi see kuulus häbemeluu valu, sest pole viitsinud seda googeldada, aga kuna kerge valu seal vaagna ja puusaliigeste piirkonnas on, siis eeldan, et võiks sellega tegemist olla. Aaa ja üks asi veel – väsimus! Ma väsin nii kiiresti ära ja vahest on nii jõuetu olla, et muud ei suudakski teha kui ainult pikali olla. Näiteks, kui varem suutsin meie väikese korteri tolmuimejaga ühe korraga ära võtta, siis nüüd tuleb pausidega seda teha, sest jaks lõppeb lihtsalt otsa.

Isud: Sellel nädalal millegi konkreetse isu ei olnud, lihtsalt üldiselt magusa isu.

Tunnen end: Paremini kui eelmisel nädalal. Ma ei ole enam nii tujukas ja rahulolematu (õnneks!). See nädal möödus laiskuse tähe all, sest peale pühi oli nii raske motivatsiooni leida, aga ega pääsu pole.. tuleb tegudele asuda.

Tahaksin: Tegeleda ainult beebiasjadega ja kooliasjad kõrvale jätta. Reaalsus on aga see, et kõigepealt tuleb ikkagi kooliasjad korda saada.

Nädala parim hetk: Beebi- jm rasedusega seotud vajalike asjade nimekirja koostamine ja haiglakoti nimekirja koostamine.

Nädala halvim hetk: Nende nimekirjade koostamisel raha peale mõtlemine. Kui keegi teab, kus rahapuu kasvab, siis palun öelge! 😀

28+6
28+6

28. rasedusnädal

Tere, tere, tere ja ilusat uut aastat! Et uus aasta tuleks veel edukam ja lahedam kui eelmine!

Minul ei olnud seekord üldse aastavahetuse tunnet ja pole sellist uue aasta alguse entusiasmi ka sees nagu varasemalt on olnud. Olen lihtsalt chill ja lähen vooluga kaasa.

Kaalutõus raseduse algusest: +8,4 kg ehk võtsin jõulunädalaga juurde 600 g. Ma arvan, et võib täitsa rahule jääda. Ausalt öeldes on väga raske toitumist ikkagi normaalsena hoida. Trenni suudan teha järjepidevalt, aga see toitumine… ughh… jube raske, aga no tuleb edasi punnitada.

Lapse suurus: Kuna Pregnancy+ äpp näitab mulle ajavahemikes (25-28 nädalat) poja suurust, siis on näidud samad mis eelmisel nädalal: papaia suurune, 34-37 cm ja 660-1000 g.

Sümptomid: Ikka kehv uni, mida nüüd seostaks rasedusega – öösiti vetsus käimine, ükski asend nagu pole hea ja uinumisega on ka raskusi. Üldiselt süvenev raskustunne.

Isud: Kinderi šokolaad (nagu nuhtlus!). 😀

Tunnen end: Tujukana, rahulolematuna, ärevana. Sellised negatiivsed emotsioonid pigem, kahjuks. Kuna tähtaeg hakkab järjest lähemale jõudma, siis hakkab vaikselt tekkima hirm sünnituse ees või siis pigem teadmatuse ees, et mis mind ees ootab. Ärevaks teeb ka see, et aeg nagu lipsaks käest. Nii palju on veel vaja teha enne beebi tulekut. Mul pole ju põhimõtteliselt asjugi talle. Pärast eksameid plaanin ennast nii sünnitusega kui ka lasteasjade osas harida ja hakata lõpuks neid varuma ka. Ehk siis läheb see ärevustunne vähemaks.

Tahaksin: Ei teagi… meelerahu?

Nädala parim hetk: Rasedusega seoses – kõik poja liigutused. Üldiselt – Markuse maal jõulusööming, sest seal on alati nii head söögid ja tema tädi Brita kook on mu lemmik! 😀

Nädala halvim hetk: Rasedusega seoses – vahepeal oli kuidagi eriti raske ja väsinud olla. Oleks ainult pikali tahtnud olla. Üldiselt – üks “jõulukink” ei olnud päris see mida ootasin (nagu väike laps). 😀

27+6
27+6

27. rasedusnädal

Mõtlesin, et peaks ka nädalate kaupa hakkama kirjutama mis toimub, sest nüüd tundub, et oleks ehk rohkem rääkida ka kui varem. Selleks näppasin Merilynilt idee/vormi (tegelt küsisin ilusti luba ikka 😀 ).

Kaalutõus raseduse algusest: +7,8 kg

Seega võtsin nädalaga 300 g juurde. Praegu olen oma kaaluga rahul, aga vahepeal läks küll väga lappesse ja võtsin ühe kuuga +4 kg juurde (normaalse +2 kg asemel). Olen oma toitumist ka tasapisi muutnud ja tundub, et see on õnneks tulemusi andnud.

Lapse suurus: Pregnancy+ äpp näitab, et poja on praegu papaia suurune: 34-37 cm ja 660-1000 g. 🙂

Sümptomid: Kehv uni, aga pole kindel kas oli rasedusega seotud. Raskustunne enamasti õhtuti. Mulle tundub, et kiiresti kõndimisel läheb kõht kuidagi imelikuks ja pean ikkagi rahulikult võtma. Või äkki kujutan ette seda endale… ei teagi. Igatahes ebamugav on kiiresti kõndida. Lisaks tulid ühel õhtul mulle ka kõrvetised külla, mis polnud üldse lahe.

Isud: Hmm… mingeid väga suuri isusid ei olegi, aga võib-olla kartul ja šokolaad (eraldi, mitte koos muidugi 😀 ).

Tunnen end: Jõulumeeleolus ja kohustustest vabana, sest mina otsustasin selleks aastaks õppimisega ühele poole saada. Detsembrisse planeeritud eksamid said tehtud ja kodutöödega peaks ka ühel pool olema. Eks uuel aastal jälle uue hooga…

Tahaksin: Konkreetselt sel kirjutamise momendil tahaksin süüa, sest kõht on juba päris tühjaks läinud. Kui selle postituse valmis saan, siis võtangi söömingu ette. Aga üldiselt tahaksin kas lihtsalt lebotada ja mitte midagi teha (mida juba tegin täna ka natuke) või minna spaasse ja lõõgastuda, mis on ka põhimõtteliselt mitte millegi tegemine ehk siis ma tahaks teha mitte midagi ja lihtsalt olla rahus! 😀

Nädala parim hetk: Kooliga, eelkõige eksamitega ühele poole saamine selleks aastaks.

Nädala halvim hetk: Bussiga sõitmised, sest nii kohutavalt ebamugav on istuda pikalt ühes asendis ja selg väsib ära. Lisaks ajab iiveldama ka bussiga sõites.

833DEBA0-CFA3-4EAC-B0FF-064A478385FC
26+6

Kõik minu rasedusest… siiamaani

Mõtlesin, et peaks õppimisse pausi tegema ja lõpuks oma raseduse loo ka kõik kirja panema, sest kuu aega on juba mööda läinud sellest, kui teatasime rasedusest.

Alustan siis täitsa, täitsa algusest ja selleks peame tagasi minema juulikuusse (2017). Niisiis… tegin enda kohta palju trenni – no 4x nädalas jooksmist + kodus jõutrenn. Juulis sai mul joostud 500 km (seadsin endale eesmärgiks joosta aastaga 500 km) ja otsustasin, et aeg on jõusaali üle kolida. Sain jõusaalis käia täpselt 2 korda enne, kui avastasin, et olen rase. Enesetunne oli mul tegelikult kogu aeg väga hea ja ei osanud üldse kahtlustada midagi. Kui trennis tundsin ennast rohkem väsinumana kui muidu, seostasin seda kuuma ilmaga. Miks ma seda trenni juttu üldse räägin, siis sellepärast, et ma olin alati arvanud, et kui lõpuks rasedaks jään, siis muutuvad trennid kohe väga raskeks ja saaksin juba selle järgi aru, et midagi on teisiti. Reaalsus oli aga hoopis midagi muud ja tegelikult on alles nüüd, teise trimestri lõpus trennid vaevalisemaks muutunud.

Testi tegin lõpuks 30. juuli õhtul, sest mõtlesin et hirmutan sellega päevad kohale. 😀 Augustis ootas ju ees reis Bulgaariasse ja lootsin sättida ikka nii, et reisi ajal päevi pole (naised saavad aru… 😀 ) Seega mõtlesin, et hea küll, tuleb see test ära teha, et need päevad ükskord lõpuks hakkaks! Varem on ju nad alati pärast testi tegemist nagu aamen kirikus kohal olnud, miks peaks seegi kord teistsugune olema? Aga võta näpust! Triibud tulid K O H E ja need olid niiiiii ilusad tumedad. Ei suutnud seda uskuda ja tulid isegi rõõmu-uskumatuse ja segaduse pisarad.. et kuidas või mis ja mis edasi saab. Aga see läks kohe üle või no asendus kahtlemisega, et raudselt see test valetas. 😀 Seega ostsin järgmisel päeval veel 3 testi vist? Ja no need olid ka kõik kohe sekundi pealt väga eeskujulikult triibulised. Seega, selleks ajaks kui ma sain teada oma rasedusest olin ma rase 6+2.

triibud
Lapse soov on mul juba väga pikka aega olnud, aga õnneks beebsu valis ise, millal tema tulla tahab. Oleme tibu valikuga rahul ja ootame teda väga! 🙂

7+5 käisin Tamme Erakliinikus, et teada saada, mis minu sees siis ikkagi toimub. Tahtsin enne reisi olla kindel, et kõik on korras. Õnneks nii ka oli. Pisikese süda lõi ilusti ja kõik oli okidoki. Saime kaasa ka pildi, mis ongi siiamaani ainuke pilt, mis meil temast on.

Vahepealne aeg läks kiiresti, kuid ikkagi uue arstivisiidi ootuses. 4. sept ootas ees TÜK-i (kus olen ka arvel) minek. Õnneks oli vahepeal vinge Bulgaaria reis. Septembrist vähendasin tööl koormust, sest hakkasin uuesti koolis käima. Seega natuke muutus ka elukorraldus. 4. septil (11+3) kinnitas arst taaskord, et beebsuga on kõik hästi. Selle sama nädala reedel käisime KV uuringul ka – õnneks läks seegi hästi! 🙂

14+0
14+0

14+2 oli natuke jube, sest mul hakkas määrima. Mina muidugi suutsin igasugu jubedaid asju mõelda, sest olen varasemalt netist ikka igasugu asju lugenud. Loomulikult googeldasin ka seekord ja kõik ikkagi soovitasid igaksjuhuks kontrolli minna. Nii me ka tegime. Arst ei osanudki mulle öelda, miks määris, aga vähemalt oli tibuga kõik korras ja arsti sõnul tundis ta ennast hästi. 🙂 Seda oli väga hea kuulda, kivi langes südamelt.

16+0 sai jällegi tavapärasel arstivisiidil käidud, kus sain ka endale väga toreda ämmaemanda, kellega ma nüüdseks olen päriselt kohtunud ainult sellel esimesel korral. Ülejäänud korrad on kõik erinevad ämmakad olnud, mis on tegelikult nõme, sest ma olen alati oodanud oma ämmakaga uuesti kohtumist. 😀 Ehk järgmisel visiidil jaanuaris õnnestub…

18+5
18+5 – miks kõhu asemel kasvab hoopis tagumik?! 😀

Vahepeale on jäänud veel 2 ämmakavisiiti, millest viimasel selgus, et mul oli uriinis suhkur. Õnneks vereproovid olid korras. Tuleb ausalt tunnistada, et magusaga on viimasel ajal palju patustamist ka olnud. Praegu ongi mul eesmärgiks vaikselt söömine jälle korda sättida.

21+1
21+1 ehk minu sünnipäeval, kui nö avalikult ehk sotsiaalmeedias teatasime oma ootusest

Tänaseks olen ma 2 trimestri lõpus (25+6) ja kogu see vahepealne aeg on tegelikult päris kiiresti möödunud. Kooliga on palju tegemist ja nii see aeg lendabki. Samas, kui ma mõtlen aja peale raseduse vaatevinklist, siis see täiesti venib! Rasedus ongi minu meelest üks suur ootamine. Ootad kinnitust, et oled ikka rase, siis ootad KV, LA jne. 😀

Kõik alati küsivad, kuidas mul tervis on ja mul pole kunagi midagi rääkida, sest siiamaani pole mul erilisi sümptomeid ka olnud. Terve raseduse aja on mul ainult ühe korra ülihalb hakanud ja siis ma oleksin tõesti ära minestanud. Tööl pidin minema palatisse ja see palat oli niiiii umbne + päike paistis täpselt peale. Tegelesin seal rahulikult patsiendiga ja tundsin kuidas läheb järjest hullemaks olek. Lõpuks üritasin kuidagi viisakalt palatist lahkuda ja samal ajal ka püsti jääda. Sain suht viimasel hetkel sealt tulema ja õnneks päris pilti eest ära ei võtnud. Aga muidu… oksendanud ei ole siiamaani ühtegi korda. Ainuke asi, mis ma oskan välja tuua on see, et olek läheb järjest raskemaks ja ette painutamine on natuke vaevaline, aga ei midagi hullu…

Ootasin pikalt, millal mul lõpuks kõhu ette viskab ja lõpuks ta on olemas! 😀 Viimati ämmaka juures mõõtes vastas kenasti nädalatele ka. Ah jaa, liigutusi ootasin ka ja neid hakkasin ma tundma kuskil 18. nädala paiku. Nii vahva, kui kõhus mürgel käib. Üleeile beebsu vist luksus ka esimest korda ja lasin Markusel kohe käe kõhu peale panna ja tema tundis ka sellist rütmilist liikumist/tuksumist. See oli esimene kord, kui ta üldse midagi tundis. 😀 Olen varem ka paaril korral lasknud käe kõhu peale panna, aga siis ei olnud veel välja poole midagi tunda.

Selline see kokkuvõte minu rasedusest nüüd saigi. Lõppu peaks vist lisama need kaks kõige tähtsamat vastust ka, mida kõik alati teada tahavad – tähtaeg ja sugu. 😀 Tähtaeg on 23.03.2018 ja minu kõhus tegutseb üks tore poisipõnn! 💙💙💙

1+1=3

Mul on väga hea meel teatada, et meid saab kolm! (Tegelikult neli, sest Simbake on ju ka täitsa pereliige!)

 

Untitled 1

Praeguseks on natuke üle poole teest käidud. Rasedust me kuidagi saladuses ei hoidnud otseselt (kui täitsa algus välja arvata 😀 ), aga läks kuidagi nii, et tahtsime seda kõike pikemalt endale hoida ja internetis mitte kuulutada. Peale selle tahtsin mina, et looteanatoomia ka tehtud saaks. Ja nii ta siis läks, et alles laupäeval riputasin Facebooki ja Instagrami pildi üles. Meil on väga hea meel, et kõik nii armsalt ja toredalt sellesse uudisesse on suhtunud ja täname kõiki ilusate soovide eest! 🙂

Teen tagantjärgi postitused oma raseduse kulgemise kohta ka, kui saan natuke vabamalt hingata. Praegu hakkavad kooli tähtajad muudkui kukkuma ja palju on teha, aga annan endast parima. Seega saab sellest blogist nüüd natuke beebiblogi ka! 😀