33 h veepaastu

Mul on viimased 2 kuud mõttes mõlkunud teha veepäev ja ma planeerisin seda detsembri lõppu või jaanuari algusesse. Proovisingi siis pärast jõule teha veepäeva, aga pidasin mingi veerand päeva vastu ja siis andsin alla. Tegelikult ei ole mu jaoks ühte veepäeva raske teha, sest ma olen kunagi ammu-ammu (no nii 10+ aastat tagasi) neid teinud regulaarselt, aga ju siis tol päeval pärast jõule ei olnud see vibe lihtsalt õige ja ma ei viitsinud asja tõsiselt võtta. Ma tahaks ideaalis jõuda sinnani, et suudan teha 72 h ehk 3 päeva veepaastu. Praegu mul ongi plaan nüüd, et poole aasta pärast teen uuesti 24 h veepaastu ja sealt edasi poole aasta pärast prooviks siis ehk 48 h juba? We’ll see…

Ma jõudsin veepaastu juurde tagasi tänu Paljale Porgandile ja pärast tema selleteemalise blogipostituse lugemist sattusin YouTube’is ka paastumise teemalisi videosid vaatama ning ma mõtlesin, et peaks ikka uuesti veepäevi tegema. Paastumine on ju tegelikult nii kasulik, sest aitab ennetada krooniliste haiguste teket. [Kes tahab lähemalt lugeda paastumise kasulikkusest, siis soovitan lugeda seda postitust Whitney E. RD-lt]. Kindlasti tahan millalgi ühe paastumise teemalise raamatu ka läbi lugeda, ilmselt on selleks Natali Trofimova “Paastuga terveks”, aga ma hetkel ei hakka seda magistritöö kõrvale kätte võtma.

Igatahes, tagasi minu veepaastu juurde… Pärast esimest feilitud katset panin endale to-do listi veepäeva tegemise uuesti kirja, aga täpset kuupäeva paika ei pannud. Üleeile õhtul siis järsku tuli selline mõte pähe, et vot homme teen ära. Ja tegingi! Ma plaanisin juua 2-2,5 l vett, aga lõpuks jõin kokku 3 l, sest lihtsalt tundsin, et on vaja. Üldiselt oli kogu paastumine mu jaoks selline mõõdukalt raske. Raske oli siis, kui pidin Mathiasele süüa andma ja õhtupoole mingi aeg tundsin ka, et olen hästi hangry (näljast vihane), aga see läks üle. Seekord oligi niimoodi, et tundsin suht palju, kuidas kõht on reaalselt niiiii tühiii. Varasemast ma mäletan, et ei ole olnud nii suurt näljatunnet. Tühja kõhu tunne läks enne magaminekut vaikselt üle ja hommikul tuli tagasi kuskil tunnike pärast ärkamist. Ah jaa, mul jäi ütlemata, et – nagu pealkirjastki näete – paastusin 33 h, mille sisse jäi ~15 h und. Üldiselt ma tundsin ennast siiski hästi ja tegin isegi ühe hästi kerge 30-minutilise joogatrenni ka.

Jagasin Instas @evelinhaavamae ka oma veepäeva tegemist ja sealt jäi mul mulje, et inimesed vist arvasid, et ma tegin seda kaalu alandamise eesmärgil. Aga ei, ma ei teinud seda üldse mitte kaalu alandamise eesmärgil, vaid tervislikkuse ja distsipliini eesmärgil. Kas mul on nii palju iseloomu nagu vanasti, et see ära teha? Sest ma olen kohati tundnud ennast suht iseloomutuna toitumise suhtes, et ei ole suutnud normaalselt toituda. AGA… tuleb välja, et minus on see ikkagi olemas! Igatahes ma olen rahul, et veepaastu tegin – hea on olla ja hea on teada, et suutsin sellega hakkama saada.

Mul ei ole jälle teemakohast pilti, aga siin on üks pilt minu sünnipäevast ühe joogiga, mis kohe kindlasti ei ole vesi. Ühel päeval jood kokteile, teisel päeval vett – elus peab ikka tasakaal valitsema. 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s