Esimene Pärnu rannapuhkus

Hea, et sel aastal oli suvi täpselt siis, kui Markus otsustas, et nüüd võiks puhkama minna kuskile! 😀 Tegelikult oli niipidi, et ta vaatas, et maru head ilmad on ja võiks Pärnusse minna selleks ajaks. Mõeldud – tehtud!

Bookingus jäi silma üks kodumajutus, mis kuulub Oliveri aiakohviku omanikele ja see oli lihtsalt super valik. Selle nimi peaks olema Cabin Guesthouse. Bookingus oli kirjas, et ideaalne lastega peredele ja me ei saaks rohkem nõus olla. Me olime pererahva maja teise korruse külje peal, kuhu läks eraldi trepp ja kus oli täiega mõnus suure rõduga tuba. Toas oli olemas kõik vajalik – suur voodi, väike kööginurk koos mikrolaineahjuga ja veekeetjaga ning ofc WC koos dušiga. Enamus ajast me olimegi rõdu peal. Ainuke asi, mis mind veits häiris oli see, et toal ei olnud ühtegi akent, aga mis seal ikka. Ma oleks tahtnud ööseks akna lahti jätta, sest ei julgenud Mathiasega konditsioneeri ööseks käima jätta, aga selle asemel jätsime siis ukse lahti. Mathiase jaoks võtsime kaasa reisivoodi, sest seda seal toas ei olnud. Äkki oleks sellegi saanud, kui oleks küsinud, aga kuna meil oli endal olemas, siis ei tundnud huvi selle vastu.

Mathias üllatas meid väga positiivselt autosõidu osas. Me mõlemad veits põdesime, kuidas Mathias selle pika sõidu vastu peab, sest viimane pikk sõit Narva-Jõesuusse oli kergelt öeldes katastroofiline. 😀 Me muidugi valmistusime seekord sõiduks põhjalikult. Ostsime talle 2 uut raamatut ja ühe seguauto, panime arvutisse kõik ta lemmikmultikad ja võtsime lastelaulude plaadi kaasa. Lõpuks läksid käiku ainult raamatud ja seguauto ning nii sinna- kui tagasisõidul tegi ta lõunauinaku ka sõidu ajal. Nii et täielik success! Mitte ühtegi vingumist ega karjumist ja väga toredas tujus laps oli meil kaaslaseks. Eks ta oli seekord suurem ka ja sai aru, et tuleb kaua istuda ja mis eesmärgiga me sõidame.

Me olime Pärnus 3 päeva. Esimesel päeval käisime Pärnu rannas, kus oli mega palju rahvast, sest ilm oli ka vastav muidugi. Ja no vesi oli vapsee supp!! Niiiiiii mõnus soe. Ideaalne suveilm. Isegi mina sain vette, kes ma üldiselt Eestis väga vees käia ei taha, sest minu jaoks on siin tavaliselt külm. Aga no kui Pärnus nii soe vesi ja ilm, siis pole Lõuna-Euroopasse vaja minnagi! 😀 Teisel päeval ilm nii ilus enam ei olnud ning tuli äikest ja sadas ikka korralikult vihma (ja rahet), aga see oli niiiiiii oodatud, sest tõesti väga palav oli ikka. Pärast vihma läksime jälle mere äärde. Vesi oli jahedam kui eelmisel päeval, aga mitte nii jahe, et vette ei saanud minna ja natuke päikest piilus ka pilvede vahelt.

IMG_7255(1)
Mina rõdu peal vihma nautimas.
IMG_7266(1)
Lõpuks läks sadu nii suureks, et pidi ära sisse kobima ja no mida siis ikka teha, kui Mathias ka veel samal ajal magab – ikka selfiesid! 😀

Teisel päeval käisime kahepaikseid ja ämblikke vaatamas MiniZoos. Näituse omanik võttis ühe väikese mao välja ja Mathias võttis sellest kohe julgelt kinni, et “mis see on?” 😀 Ma polnud varem madu puutunud ja proovisin ka ära, aga enda kätte päris võtta ei tahtnud, kuigi pakuti küll. Kolmandal ehk tagasi tuleku päeval me enam randa ei viitsinud minna, vaid olime majutuskoha aiakohvikus ja pererahva aias, kus Mathias sai batuudil hüpata, liumäest alla lasta ja liivakastis mängida. See oli nii suur pluss, sest ei pidanud kuhugi minema, et Mathiasel tegevust oleks, vaid sai lihtsalt aeda minna ja laps sai mängida.

IMG_7196(1)
Mathias oleks vist suvalt kõiki elukaid katsunud, kui oleks saanud. Krokodillidele näitas ka näpuga niimoodi ja toppis nägu vastu klaasi. Midagi poleks saanud juhtuda, aga ikkagi oli endal natuke jube vaadata. 😀
IMG_7186(1)
Kahtlemata Mathiase lemmikeksponaadid.
IMG_7203(1)
MiniZoost tagasi tulles tuli teha üks kiigepeatus, sest me polnud nii lahedat kiiku veel näinud. Põlvas võiks ka selline olla! 😀 Oleks endal lapsele hoo tegemine kohe lõbusam.

Söömisest tuleb lausa eraldi kirjutada. Esimese päeva õhtul, mis oli laupäeva õhtu, ei saanud me mitte kuskil väljas süüa ja no ma olin ikka korralikult vihane! 😀 Hangry is a real thing. Oma viga, et kuskil kohta kinni ei pannud, aga me ei osanud tõesti sellise asjaga arvestada. Kõndisime mööda tänavaid ringi ja lootsime väljas mõne istekoha saada, aga no lootusetu üritus. Läksime siis ühte kohta sisse, mille nime ma õnneks ei mäletagi enam, ootasime seal mingi 15-20 minutit, et üldse menüüsid toodaks, aga ei toodud miskit ja kuskil leti peal ka polnud, et saaks ise võtta vms. Nägin, siis et ühed naised ka ootasid seal, järsku tõusid püsti ja läksid minema. Me tegime sama. Läksime siis Nikolai Lehtlasse ja seal saime mingi ime läbi isegi väljas istumiskoha, aga… teenindajatel oli nii kiire ja rahvast oli nii palju, et menüüsid jäimegi jälle ootama. Kuna kell oli juba nii palju ja Mathiasel ammu uneaeg, siis otsustasime ära minna, sest söökide kätte saamiseks oleks ilmselt teine tund aega läinud. Lõpuks siis tuli päästev Steffani. 😀 Markus läks sealt pitsasi tellima ja tõi meile pärast ööbimiskohta need. Ta ütles, et Steffanis hüppas kohe teenindaja ligi ja küsis, mida pakkuda võib, kuigi seal oli ka rahvast. Siis mul jõudis kohale, miks Steffani nii populaarne on – seal actually teenindatakse ka inimesi. 😀 Okeiokei, ma ei taha olla pahatahtlik ja tean, kui kiire ja raske on ettekandja töö (sest ma olen ise ettekandja olnud), aga no need teised söögikohad võiksid mõelda selle peale, et palkaksid piisaval arvul teenindajaid siis või võtaksid laudu vähemaks või ma ei tea… mul ei ole veel sellist kogemust kuskil olnud, et ükski teenindaja välja ka ei tee, et uued inimesed tulid.

IMG_7236(1)
Oliveri aiakohvikus. Seal tagaplaanil (mängumajakeste ja aia taga) on pererahva maja ja meie ööbisime nende maja teisel korrusel “katusetoas”, mis pildil jääb vasakule.

Igatahes selle kogemuse peale olime järgmisel päeval targemad ja bronnisime Oliveri aiakohvikkusse kohad õhtuks ja seal oli niiiiiii mõnus. Käisime seal järgmised kolm korda ja mujale ei hakanud üldse minemagi. Võtsime kõigil kordadel laua kohe mänguka äärde ja Mathiasel oli seal tegevust ning me saime rahulikult istuda. Ja no see grillburger oli imeline!!! Ma sõin kõigil kordadel seda ja ikka ei saanud villand! 😀 Hinnad on ka väga normaalsed. Täiega soovitan sinna minna, kui ei tea, kuhu Pärnus sööma võiks minna.

Selline siis meie väike rannapuhkus Pärnus oligi. See oli mul esimene kord niimoodi Pärnus ööbida ja Pärnu rannas käia. Muidu olen ainult spaades käinud ja külmal ajal lihtsalt rannas jalutanud. Mina jäin üldiselt väga rahule. Läheks teinekordki ja läheks samma kohta ööbima ka (vähemalt nii kaua kuni Mathias väike on).

One thought on “Esimene Pärnu rannapuhkus

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s