Piilun korra blogisse… nagu ikka

Tulen piilun natuke blogisse, sest ma vaatan, et inimesed ikkagi käivad siin ja see ajas mul veits kripeldama, et peaks blogisse ikka miskit kirjutama.

Paistab, et üldiselt hakkab elu vaikselt tagasi normaalseks minema… võib jälle mänguväljakutel käia, kaubanduskeskused on lahti tehtud, varsti tehakse jõusaalid lahti ja võib korraldada väikeseid üritusi. Kui nüüd täitsa aus olla, siis mulle isegi mingis mõttes meeldis see olukord (muidugi mitte see osa sellest, et selline vastik haigus ringi levib). Ainuke asi, millest kahju oli, oli see, et kõik perega/sugulastega/sõpradega koos olemised jäid ära. Et teistega sai kuskilt kaugelt korra suhelda või siis netis, aga see pole üldse see sama ju mis muidu. Muus osas ma ütleks, et see eriolukord sundis mind ennast kätte võtma ja produktiivne olema ja tegelt see kõik tuli isegi üsna lihtsalt. Enne seda mul polnud absoluutselt motti millegi jaoks ja kõik oli kuidagi ligadi-logadi, aga teistsugune olukord andis kuidagi tõuke muutusteks.

Kooli käes vindusin siin meeletult muidugi, sest lisaks muudele kodutöödele tuli veel ära jäänud seminaride ja praktikumide eest ka töid teha. Nii et põhimõtteliselt enamus õhtuid saingi muudkui õppida, õppida, õppida ja veelkord õppida. Reedel saigi siis selle semestriga ühele poole, aga kahjuks mitte kogu õpingutega nagu nendel, kellega nüüd viimase kursuse koos õppisin. Sellest on nii kahju, sest kõik on nii toredad ja oleks tahtnud nendega koos lõpetada aga oh well… Igatahes, mul on magistritöö veel teha ja kui hästi läheb, siis ehk järgmine kevad saan ka lõpetatud lõpuks?! Lihtsalt mainin siinkohal, et astusin magistrisse 2016 sügisel. 😆

Põhiliselt olemegi kodused olnud (nagu enamus inimesi, eksole) ja käinud väga palju maal võrreldes varasemaga. Mathiasele nii väga meeldib seal, sest seal on olemas kiik ja Markus tegi nüüd liivakasti ning muidugi ei tohi unustada, et seal on kaks traktorit – üks n-ö päris traktor ja teine murutraktor. Neid käib ta kordamööda vaatamas ja kui eriti hea päev on, siis saab issiga koos murutraktoriga ka sõita.

Ja egas midagi… nii see eluke siin on kulgenud vahepeal.

IMG_6436
Mathias sai vahepeal 2-aastaseks ja kahjuks mingit suurt pidu ei saanud teha, aga korraks nägi kaugelt oma vanavanemaid ja sai neilt ka kingitused, millest osa on pildil.
IMG_6628
Mathias uhkelt koos murutraktoriga poseerimas
IMG_6768
Uues liivakastis mäng täies hoos
IMG_6592
Käisime ka mõnel matkarajal (nagu kogu Eesti 😀 ) ja see pilt siin on tehtud Roiupalu õpperajal.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s