Mathiase kaheksas elukuu

Täna on jälle väike pidupäev, sest Mathias sai 8-kuuseks! Seekord ma ei oskagi miskit väga kirjutada. Tagasi vaadates tundub, et oli üsna tavaline kuu, kui kaks tähtsat sündmust muidugi välja jätta. Mingeid märkmeid ma endale ka see kuu telefoni kirja ei pannud, sest ma unustasin ära. Mälu on ikka veel väga hea! 😀 Tegelikult on mul endal olemine hullemaks läinud selles mõttes, et magamisega just kiidelda ei saa. Mathias ei taha ikka üldse enam öösiti ‘normaalselt’ magada ja rohkem on olnud neid suuri väsimuse päevi, aga ei ole hullu… tuleb üle elada. Aga jah, praegu harrastab ta terve öö 1-2 h kaupa magada ja oma voodis magamisega ka eriti nõustuda ei taha. Ma jätaks ta meie voodisse magama, aga ma ei saa teda sinna üksinda jätta, sest ta keerab ennast sealt põrandale. Ja siis ongi meil suur sõda ta oma võrekasse magama saamisega. Igal õhtul läheb ikka hea tund aega vähemalt ta magama saamiseks. Öösiti käib samuti trall ja väga tavaline, et vahepeal möllab ta tunnikese keset ööd üleval. Ma nüüd võtsin eesmärgiks talle unekooli teha raamatu “Päästke meie uni” pikalipanemise meetodi järgi. Eks näis, kuidas sellega läheb ja kas ma suudan järjepidev olla, aga no nii edasi minna enam ei saa, sest lisaks minule on Markus ka väsinud ja ärkab Mathiase karjumise peale öösiti. Mina saan päeval ju Mathiasega magada, aga Markusel sellist võimalust pole.

Markusest rääkides, siis tähistasime sel kuul tema esimest isadepäeva. Samal päeval oli minu sünnipäev ka! 🙂 Isadepäevaks kinkis Mathias talle kohvi ja termokruusi, millel armsad pildid neist koos. Markusele väga, väga meeldis kingitus! Selle tähtsa päeva puhul käisime kultuurimajas isadepäeva kontserti kuulamas/vaatamas. Seal möllas Mathias Valteriga ringi, sest Valter oli oma issile kaasa elama tulnud. Igatahes said Mathiasel kultuurikeskuse pistikud üle vaadatud ja trepid üle lakutud. 😀 Kontsert oli tegelikult tore ja huvitav kogemus beebiga kontserdil käimisest. Õnneks Mathias pidas ennast ilusti üleval ja kära ei teinud. Minu sünnipäeva puhul käisid hommikul minu vanaema ja vanaisa külas. Mathias ronis ise esimest korda vanaisale sülle ja itsitas tal süles. See oli üsna ootamatu, sest tavaliselt ta võõrastele pole niimoodi lähenenud. Aga tundub, et Mathiasel on võõrastamine üle läinud ja ta pigem uurib inimeste nägusid väga mõtlikult ja põhjalikult. Laste näod on tal endiselt lemmikud ning minu õe ja Markuse vennatütrega meeldib talle väga koos mängida. Õhtul tähistasime Markusega kahekesi minu sünnipäeva ja nii need selle kuu kaks tähtsat sündmust mööda läksidki. Küsisin just Markuse käest igaks juhuks üle, kas see kuu veel midagi toimus ja vastuseks oli: “ärkasime hästi palju”. 😀 See võtab jah meie kuu hästi kokku.

Mathiase arengus olen märganud seda, et ta on veel kiiremaks ja osavamaks muutunud. Näiteks oskab ta pugeda läbi meie suure toa laua pulkade alt, kuhu varem alati peaga lihtsalt otsa rammis, selle peale nutma hakkas ja lootis läbi nende edasi saada. Nüüd ta liigub toe najal ka täitsa libedalt. Kukkumisi on ikkagi ette tulnud ja enamasti sellepärast, et ta harrastab lahtiste kätega seismist. Ülemised hambad on vahepeal päris palju kasvanud ja praegu on tal siis suus 6 hammast. Eelmises postituses mainisin, et ta teab oma nime. Lisaks sellele ta saab aru, kui teda keelata (“ei”, “ei tohi”), kui teda enda juurde kutsuda (“tule siia”) ja mõnikord tundub, et ta saab aru, et Simba on Simba. Simba käest sai ta üleeile esimest korda kriimustada ja kohe lausa niimoodi et verd jooksis natuke. Simba on isegi kaua hästi vastu pidanud ja Mathiasele mitte haiget teinud, kui arvestada seda, kui palju Mathias teda tuuseldab. Seekord Mathias ronis vist Simbale kõhu peale ja Simba siis kriimustas teda seepeale huule juurest. Mathias oli muidugi väga solvunud ja nuttis kõvasti, aga eks ta sai haiget ka. Simba on muidu väga, väga sõbralik olnud ja on praegu ka. See pidavat üldse üks lastesõbralikemaid kassitõuge olema. Peame nüüd ise lihtsalt rohkem jälgima hakkama, et Mathias talle väga palju haiget ei teeks. Loomadest rääkides, siis ma olen püüdnud talle erinevate loomade häälitsusi järgi teha, kui raamatuid loeme, sest nüüd ta vist peaks oskama luua seoseid, kes millist häält teeb. Tegelikult ma ei oska temaga päeval eriti midagi peale hakata, sest oma mänguasjadega ta mängida ei viitsi ja need on suht titekaks jäänud. Mingeid mänge ka nagu mängida ei oska (v.a torni ehitamine, mille ta siis laiali lööb). Nii et ta siis tuuseldab päevad läbi kodus ringi ja kakub igalt poolt, mida kakkuda annab. 😀 Üks armas oskus on tal ka juurde tulnud – ta püüab vaadata asjade taha ja vahele jne. See on nii nunnu kuidas ta kiikab, et miskit näha. 🙂

Aga ongi selleks kuuks kõik. Seekord ilunumbreid pole, sest kaheksanda elukuu puhul kontrolli ei kutsutud ja uuesti lähme alles uue aasta alguses, kui Mathias on juba 9-kuune. Oeh, aeg läheb ikka nii kiiresti. Ühest küljest nii tore, aga teisest küljest kurb ka. Varsti polegi mu pisike beebi ju enam beebi!

Simbat kiusamas
Mathias Simbat kiusamas. See kassipuur on talle käimisraami eest, sest mõnikord ta harrastab selle najal natuke ringi liikumist.
isadepäev
Rõõmsad sellid isadepäeva kontserdile minemas.
8kuud
Üks väheseid normaalseid pilte, mis sel sünnipäeval teha õnnestus…
koogi otsas
… sest taaskord suutis Mathias ennast pärast paari pildi tegemist koogile otsa keerata. 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s